27. veebruaril kogunesid ERMi Sõprade Seltsi kambrisse
Posts published in veebruar 2018
Sulevi ja Salme küla ümberasujate esivanemad asusid elama põhja poole soisest rannikualast kuni läbipääsmatute kõrgmägede piirini, kus on Sulevi küla. Jermolovkat nimetati eestlaste poolt ringi Kwakenstadtiks– Konnalinnaks. Sulevi küla asub 700 meetri kõrgusel merepinnast.
Originaalviide: http://ida.aule.ee/
1959. aasta rahvaloenduse andmeil kuulusid Gruusia NSV eestlased rahvaste hulka, keda oli vabariigis alla ühe promilli. Enamus neist elas sel ajal ja elab praegugi Abhaasias eesti asundustes Psou alamjooksu vasakul kaldal (Salme ja Sulevo küla) ning Suhhumist idas (Alam- ja Ülem-Linda küla) ja kagus (Estonia küla), ent vähesel määral ka nende naabruses olevais asulais, eriti Lesselidzes, Gagras ja Suhhumis.
XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul olid mõlemad – nii PõhjaAserbaidžaan kui Eesti – Tsaari-Venemaa äärealad. Tsarismi koloniaalpoliitika üheks avaldumisvormiks ääremaadel – Eesti ei
olnud erandiks – oli sel perioodil Vene valitsuse uute majandusreformide elluviimine. Just nende reformide tulemusena oli osa Eesti elanikkonnast sattunud väljakannatamatult raskesse majanduslikku olukorda, mis sundis ümber asuma viljakamatele lõunapoolsetele territooriumidele, sh Aserbaidžaani.
Originaalviide: http://ida.aule.ee/
Originaalteos vene keeles siit: bakuu_eesti_selts_orig
24 veebruaril toimus Tartus Õpetajate seminaris Vanemuise Seltsi kontsertaktus „Eesti –Soome-Läti 100“, mis oli pühendatud kolme nimetatud riigi 100 aasta juubelile.
2018 – EESTI 100.
2018 – EUROOPA KULTUURIPÄRANDI AASTA.
EESTLUSEST, EESTI KULTUURIST JA EESTLASTE ROLLIST EUROOPA KULTUURRAHVASTE PÄRANDIS.
Mulkide Selts Tallinnas tantsurühm Kukeräädsik andis oma panuse Eesti Vabariik 100 avatud tantsutunniga 19.02.18 Tantsupeomuuseumis Rottermanni keskuses.
Rohkem siit:
https://www.facebook.com/events/162400887814895/permalink/163331084388542/
Täna, 22.veebruaril 2018 – mõtlen oma kodumaa juubelile nüüd, mil on EV 100 aastat täis!
Head kaasmaalased – väärtustame meie ühiskonna- ja kultuuritegelaste mälestust!
Lähiajal tähistatame Eestis mitmeid olulisi tähtpäevi – Eesti kirik 100, Eesti Vabariik 100, Eesti laulupidu 150, emakeelne ülikool 100, Võidupüha 100, Tartu rahu 100. Sel puhul on saanud kenaks tavaks meenutada ning mälestada ka neid, tänu kellele me selliseid tähtpäevi täna tähistada saame.
Lähenevate juubelite eel kutsume kõiki kaasmaalasi ja kodanikeühendusi, asutusi ja institutsioone nii kodumaal kui ka väljaspool looma algatusrühmi ja toimkondi, eesmärgiga selgitada välja ja korrastada meie riigi ja kultuurilooga seotud kohad ja matmispaigad.
Ühendame oma jõud kõikjal maailmas, et tulevased põlved saaksid meie ajaloos olulist tähendust omanud kaasmaalaste viimseid puhkepaiku külastada ja süüdata seal mälestusküünlad. Meenutame tänutundega kõiki Vabadussõja kangelasi, ühiskonna- ja kultuuritegelasi, kes on andnud meile võimaluse elada tänases vabas Eestis.
Jüri Trei Peep Pillak
Eesti Lipu Seltsi esimees Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees
AD 2017