Press "Enter" to skip to content

Põhikiri

Mittetulundusühingu Eesti Kultuuriseltside Ühendus (edaspidi ühendus) põhikiri on kinnitatud 14. märtsil 1997.a. sõlmitud asutamislepinguga. Muudetud 20 juunil 2020.  Põhikiri on pdf-na allalaetav siit – Ühenduse põhikiri 2020

1. Ühenduse nimi, asukoht, tegevuse eesmärk ja majandusaasta
1.1. Ühenduse ametlik nimi on Eesti Kultuuriseltside Ühendus (lühendatult EKSÜ), inglise
keeles Association of Estonian Cultural Societies, vene keeles Ассоциация
Kультурных Oбществ Эстонии
1.2. Ühenduse asukohaks on Tartu linn, Eesti Vabariik.
1.3. Ühenduse tegevuse eesmärk on edendada eesti seltsiliikumist, kultuuri, vaimsust ja
rahvuslikku kasvatust.
1.4. Ühenduse majandusaasta ühtib kalendriaastaga.
1.5. Ühendus on asutatud tähtajatult.

2. Tegevusviisid
2.1. Saavutamaks oma tegevuse eesmärke ühendus:
2.1.1. korraldab teadust, kunsti, kirjandust ja muusikat tutvustavaid, seminare,
konverentse, näitusi, kontserte, võistlusi jm. üritusi;
2.1.2. kogub ja edastab ühenduse liikmetele kultuurialast teavet;
2.1.3. kirjastab raamatuid jm. trükiseid;
2.1.4. korraldab pidusid, näitusmüüke ja korjandusi;
2.1.5. määrab stipendiume, preemiad, toetusi;
2.1.6. loob tunnustamise korra
2.1.7. teeb koostööd seltside, kohalike omavalitsuste ja muude institutsioonidega;
2.1.8. osaleb kodanikuühiskonna struktuuride ja riigi kultuuripoliitika väljatöötamisel
ja elluviimisel ning arendab muud tegevust, mis ei ole vastuolus põhikirja ja
kehtivate õigusaktidega.
2.1.9 kogub, korrastab, analüüsib ning levitab seltsitegevuse alast informatsiooni
2.1.10 nõustab seltside liikmeid
2.1.11 arendab ja tugevdab üleilmseid eesti seltside koostöövõrgustikke ning leiab
uusi koostööväljundeid
2.1.12 aitab tagada seltsiliikumise jätkusuutlikkust, kaasates süsteemselt lapsi ja noori
seltsitegevusse

3. Ühenduse liikmeks vastuvõtmine, ühendusest väljaastumine ning väljaarvamise
tingimused ja kord
3.1. Ühenduse liikmeks vastuvõtmist võib taotleda ametlikult registreeritud kultuuriselts
(mittetulundusühing), kes esitab ühenduse juhatusele oma registreeritud põhikirja ja kirjaliku
avalduse, milles väljendab soovi arendada ühenduse eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust
ja kohustub täitma ühenduse põhikirja.
3.2. Ühenduse liikmeks vastuvõtmise otsustab ühenduse juhatus.
3.3. Ühendusest väljaastumiseks esitab liige ühenduse juhatusele kirjaliku avalduse koos
vastava üldkoosoleku protokolliga. Ühenduse juhatus kustutab välja astuda soovija ühenduse
liikmete nimekirjast kahe kuu jooksul.
3.4. Ühenduse liikme võib ühendusest välja arvata juhatuse otsusega kui ühenduse liige:
3.4.1. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühenduse liikmemaksu
3.4.2. ei ole kahe aasta jooksul osalenud ühenduse üldkogul või ühenduse
korraldatud
üritusel või
3.4.3. on oma tegevusega või tegevusetusega olulisel määral kahjustanud ühenduse
tegevust.
3.5. Ühenduse liikme väljaarvamise otsustab juhatus, teatades välja arvatavale liikmele selle
küsimuse arutelust kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. Liige võib
sõnaõigusega osaleda oma väljaarvamise arutelul. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud,
kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
3.6. Ühenduse juhatuse otsusega välja arvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise
otsustamist ühenduse üldkogus.
3.7. Ühendusest lahkumisel liikmemaksu ei tagastata.
3.8. Ühenduse liikmesorganisatsiooni esindab üldkogul ja ühenduse organites tema juhatuse
esimees, juhatuse liige või ühendusse kuuluva teise liikmesseltsi volitatud esindaja.
3.9. Igal ühenduse liikmesorganisatsioonil on otsustamisel (hääletamisel) üks hääl sõltumata
kohal olevate esindajate arvust.

4. Liikmete õigused ja kohustused
4.1. Ühenduse liikmel on õigus
4.1.1 osaleda hääleõigusega ühenduse üldkogu koosolekul;
4.1.2. olla valitud ühenduse juhatuse, revisjonikomisjoni või muude organite
liikmeks;
4.1.3. saada ühenduse juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühenduse tegevuse
kohta.
4.2. Ühenduse liige on kohustatud
4.2.1. järgima ühenduse tegevuses osalemisel põhikirja ja ühenduse organite otsuseid;
4.2.2. tasuma liikmemaksu kalendriaasta eest selle lõpuks.

5. Üldkogu
5.1. Ühenduse kõrgemaks organiks on üldkogu.
5.2. Ühenduse üldkogu pädevuses on järgmised tegevused:
5.2.1. põhikirja muutmine
5.2.2. eesmärgi muutmine
5.2.3. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
5.2.4. aastaaruande ja eelarve kinnitamine;
5.2.5. liikmemaksu ja sisseastumismaksu määra ja tasumise tingimuste kinnitamine
5.2.6 juhatuse liikme vastu nõude esitamise otsustamine ja selles nõudes ühenduse
esindaja määramine
5.2.7. muude küsimuste, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite
pädevusse, otsustamine;
5.2.8. revidendi valimine
5.3. Üldkogu kutsub kokku juhatus
5.3.1. kui ühenduse huvid seda nõuavad;
5.3.2. kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühenduse
liikmetest.
5.4. Üldkogu kokkukutsumisest teatab ühenduse juhatus liikmetele vähemalt 7 päeva enne
koosoleku toimumist kirjalikult, näidates ära üldkogu toimumise aja, koha ja päevakorra.
2
5.5. Kui juhatus ei kutsu üldkogu p-s 5.3. nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad
üldkogu ise kokku kutsuda p-s 5.4. ettenähtud korras.
5.6. Üldkogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellel on esindatud vähemalt 1/3 liikmetest.
5.7. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul esindatud
ühenduse liikmetest.
5.8. Ühenduse põhikirja muutmiseks on vajalik üldkogu 2/3 häälteenamus.
5.9. Kui üldkogu ei ole p-s 5.6. sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus
kolme nädala jooksul kokku uue üldkogu sama päevakorraga. Uus üldkogu koosolek on
pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkogu koosolekul osaleb vähemalt 1/5 liikmetest.
5.10. Üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkogu koosoleku
kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkogu kokkukutsumisel
teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkogu koosolekul osalevad kõik ühenduse
liikmed.
5.11. Üldkogu otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik ühenduse liikmed.
5.12. Ühenduse liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada, kui otsustatakse tema vastu
ühenduse nõude esitamist. Käesolevas lõikes nimetatud liikme häält ei arvestata esindatust
määrates.

6. Ühenduse juhatus.
6.1. Ühenduse tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt kolm liiget ja enim
seitse liiget.
6.2. Juhatuse liikmed määrab üldkogu ametisse kolmeks aastaks. Juhatuse koosseisu kuulub
ametikohaselt, sõnaõigusega ühenduse tegevjuht.
6.3. Oma esimesel istungil valib juhatus omale esimehe.
6.4. Juhatus:
6.4.1 võtab vastu ja arvab välja ühenduse liikmeid;
6.4.2 esitab majandusaasta aruande üldkogule;
6.4.3 valib ja nimetab ametisse tegevjuhi ettepanekul töötajad;
6.4.4 kinnitab ühenduse tegevuskavad ja projektid;
6.4.5 kinnitab täpsustatud eelarve;
6.5 Juhatuse esimees esindab ühingut õigustoimingutes üksinda. Teised juhatuse liikmed
kahekesi koos vastavalt ühenduse põhikirjas toodud ülesannetele ja eesmärkidele.
6.6. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthäälteenamus.
6.7. Juhatuse liikme võib üldkogu igal ajal tagasi kutsuda, kui juhatuse liige ei ole aasta
jooksul oma kohustusi täitnud.
6.8. Juhatus peab andma ühenduse liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama
nende nõudel vastava aruande.
6.9 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt kord kvartalis. Koosolekuid võib pidada
virtuaalsel teel. Juhatuse istung protokollitakse ja tehakse kättesaadavaks ühenduse
liikmetele hiljemalt 5 tööpäeva jooksul pärast koosolekut.
6.10. Juhatuse liikmele või juhatuse volitatud isikule võib hüvitada ühenduse ülesannete
täitmisel tehtud vajalikke kulutusi võimaluste piires.
6.11. Juhatus võib vastu võtta otsuseid ka juhatuse koosolekut kokku kutsumata
üksikküsimustes, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.

7. TEGEVJUHT
7.1 Tegevjuht valitakse juhatuse esimehe ettepanekul juhatuse poolt.
7.2 Tegevjuht:
7.2.1 korraldab ühenduse igapäevast tööd;
7.2.2 sõlmib eelarve piires ja arengukava täitmiseks vajalikke lepinguid;
7.2.3 teeb juhatusele ettepanekud teiste töötajate tööle võtmiseks ja töölepingu
tingimuste määramiseks;
7.2.4 koostab ühenduse eelarved ning tegevusplaanid ja esitab need üldkogule ja
juhatusele;
7.2.5 lahendab muid küsimusi, mis ei ole põhikirjaga antud üldkogu või juhatuse
pädevusse.
7.3. Kutsub juhatuse ettepanekul kokku üldkogu.
7.4. Koos raamatupidamisega valmistab ette ühenduse aastaruande ja esitab selle juhatusele.

8. Järelevalve
8.1. Üldkogu teostab järelevalvet juhatuse üle. Selleks valib üldkogu revidendi.
8.2. Revident koostab revisjoni tulemuste kohta aruande ja esitab selle üldkogule.

9. Majandusaasta aruanne
9.1. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus aastaaruande seaduses sätestatud korras.
9.2. Juhatus esitab aruanded üldkogule kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.
9.3. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkogu.
9.4. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige.

10. Vara
10.1. Ühenduse vara tekib liikmemaksudest, toetustest, annetustest ja pärandustest ning
muudest seadusega vastavuses olevatest allikatest.
10.2. Ühenduse sissetulekute ja väljaminekute ning vara üle peetakse raamatupidamise
arvestust ning makstakse maksud riigi- ja kohalikesse eelarvetesse seadusega ettenähtud
korras.
10.3. Ühendus vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

11. Reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine
11.1. Ühendus reorganiseeritakse ühenduse üldkogu otsusel.
11.2. Reorganiseerimise otsuses nimetatakse ühenduse õigusjärglane, kellele lähevad üle
ühenduse õigused ja kohustused ning tehakse vastavad muudatused ühenduse põhikirjas.
11.3. Ühendus loetakse reorganiseerituks ning vara õigusjärglasele üle läinuks põhikirjas
muudatuste registreerimise päevast.
11.4. Ühenduse tegevus lõpetatakse Eesti Vabariigi seadustes sätestatud korras. Ühenduse
tegevuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle
tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud samalaadsete
eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele
isikule, sh. riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.


EKSÜ lähtub töö korraldamisel Vabaühenduste eetikakoodeksist.