Press "Enter" to skip to content

Posts published in “kõned”

Jannseni sünnipäevapidustused jätkuvad, JannsenFest

Jannseni sünnipäevapidustused jätkuvad, JannsenFest

29. mai 2019

Kes laulda tahaks, aga lauldud ei saa,
see on vaene inimene,
aga kes lauldud saab ja laulda ei taha,
on üks tuim ja tühipaljas inimene

J. V. Jannsen

Selle aasta 16. mail oli J. V. Jannsenil 200. sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.

J. V. Jannseni 200. sünnipäeva tähistab eriti põhjalikult Vanemuise Seltsi lauljaskond, näitetrupp ja head sõbrad – kaaskorraldajad 35 päeva jooksul väga mitmesuguste ettevõtmistega. Tegevused toimuvad Tartus kui ka mujal Eestis.

(veel …)

JANNSEN 200!

JANNSEN 200!

14. mai 2019

Johann Voldemar Jannsen on eesti kultuurilukku läinud rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.

16. mail on J. V. Jannsenil sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.

(veel …)

Et elaks Eesti!

Et elaks Eesti!

9. nov. 2018

3. novembril toimus Jõgeva Kultuurikeskuses Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi VIII Ühistukonverents, seekord pealkirjaga “Et elaks Eesti!”

(veel …)

1944 aasta suurpõgenemine ja eestlaste pagulaspäeva tähistamise tähtsus.

1944 aasta suurpõgenemine ja eestlaste pagulaspäeva tähistamise tähtsus.

25. mai 2018

Iivi Zajedova ettekanne Riigikogus 04.mail.2018.

2019. aasta septembrikuus möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva nõukogude terrori eest. Põgenemine oli raske nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. See tõi kaasa täieliku elumuutuse ja lõppes paljudele traagiliselt. Siiani pole teada, kui palju põgenejaid hukkus. Paljudel tuli maha jätta kodumaa, varandus, tihti pere ja uues ühiskonnas ootasid neid ees kohanemisraskused. Alates Rootsi põgenike- ja Saksamaa DP-laagritest (kus varitses ka sundrepatrieerimine) võideldi kõikide olemasolevate vahenditega oma elu, rahvuslike veendumuste ja Eesti Vabariigi taastamise eest. Oldi kindlad, et see on ajutine minek; Lääneriigid ei jäta Eestit Nõukogude Liidu meelevalda.

(veel …)