Viru-Nigula Hariduse Selts on oma tegevuse tihedalt sidunud kohaliku koduloomuuseumiga, kuhu juba üle 30 aasta on kogunud pärimust kogukonna kodu-uurimise aktivistid. Siin on läbi viidud traditsioonilisi kodupaigapäevi ja tähistatud muid tähtpäevi.
Posts published in “kõned”
Kes laulda tahaks, aga lauldud ei saa,
see on vaene inimene,
aga kes lauldud saab ja laulda ei taha,
on üks tuim ja tühipaljas inimene
J. V. Jannsen
Selle aasta 16. mail oli J. V. Jannsenil 200. sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.
J. V. Jannseni 200. sünnipäeva tähistab eriti põhjalikult Vanemuise Seltsi lauljaskond, näitetrupp ja head sõbrad – kaaskorraldajad 35 päeva jooksul väga mitmesuguste ettevõtmistega. Tegevused toimuvad Tartus kui ka mujal Eestis.
Johann Voldemar Jannsen on eesti kultuurilukku läinud rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.
16. mail on J. V. Jannsenil sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.
Kas siis selle maa keel
laulu tuules ei või
taevani tõustes üles
igavikku omale otsida?
Kr. J. Peterson, 200 aastat tagasi
Kallid eestimaalased!
Möödumas on tähendusrikas 2018. aasta ka ühistegelaste jaoks. Kahtlemata oli peasündmuseks Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta tähistamine.
3. novembril toimus Jõgeva Kultuurikeskuses Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi VIII Ühistukonverents, seekord pealkirjaga “Et elaks Eesti!”
Avaldame siinkohal 2018 augusti festivalil “Sajaga seltsis” 15 välisseltsi esindajaga tehtud intervjuud. Juttu tuleb nii keeleõppest, ESTOst, eestlaste kommetest välismaal ja paljust muust. Siberist Austraaliani.
Küsitles Maarja Lõhmus
Iivi Zajedova ettekanne Riigikogus 04.mail.2018.
2019. aasta septembrikuus möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva nõukogude terrori eest. Põgenemine oli raske nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. See tõi kaasa täieliku elumuutuse ja lõppes paljudele traagiliselt. Siiani pole teada, kui palju põgenejaid hukkus. Paljudel tuli maha jätta kodumaa, varandus, tihti pere ja uues ühiskonnas ootasid neid ees kohanemisraskused. Alates Rootsi põgenike- ja Saksamaa DP-laagritest (kus varitses ka sundrepatrieerimine) võideldi kõikide olemasolevate vahenditega oma elu, rahvuslike veendumuste ja Eesti Vabariigi taastamise eest. Oldi kindlad, et see on ajutine minek; Lääneriigid ei jäta Eestit Nõukogude Liidu meelevalda.
2018 – EESTI 100.
2018 – EUROOPA KULTUURIPÄRANDI AASTA.
EESTLUSEST, EESTI KULTUURIST JA EESTLASTE ROLLIST EUROOPA KULTUURRAHVASTE PÄRANDIS.