19. apr. 2021
Eesti kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamine
26. juunil oli sünniaastapäev eesti keeleteadlasel ja filoloogiadoktoril Eduard Vääril (26. juuni 1926 – 17. mai 2005).
Rahvusvaheliselt tuntakse Väärit kui läänemeresoome keelte, eriti liivi keele uurijat. Talt on ilmunud üle 200 uurimuse, kirjutise ja liivikeelse teksti. Ka doktoritöö kirjutas ta liivi keelest. E. Vääri abikaasa Reet on öelnud: “Eduard Vääril oli kolm kiindumust. Need olid liivi keel, Eestimaa ja kodune Tõrva.“
Vikerraadio e-etteütlus toimus tänavu 13. korda ja viidi läbi 3. aprillil 2020, Vikerraadio 53. sünnipäeval. Etteütlus pidi toimuma (nagu tavaliselt) emakeelepäeval, 14. märtsil (Vikerraadios plaanitud 13. märtsile), kuid jäi koroonaepideemia tõttu ära.
Valitsus kehtestas Eestis eriolukorra 16. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse ohtlikult kiire levimisega. Elu jäi ootele ja õppimine kolis veebi.
Samal ajal on eestlastele omaselt hakatud vaidlema viiruse nimetamise ümber: kas kroonviirus (nagu tahab kasutada presidendi kantselei), koronaviirus (rõhk esimesel silbil) või koroonaviirus, nagu meedikud, ajakirjanikud ja eesti keele õpetajad õigesti kasutavad.
Eduard Ahrens: „Eesti keel on soome keele tütar“
Selle Ahrensi mõtte sõnastas täpsemaks soome keeleteadlane Elias Lönnrot öeldes, et eesti ja soome keel on sõsarkeeled, „ärarikutud õed“.
Kes laulda tahaks, aga lauldud ei saa,
see on vaene inimene,
aga kes lauldud saab ja laulda ei taha,
on üks tuim ja tühipaljas inimene
J. V. Jannsen
Selle aasta 16. mail oli J. V. Jannsenil 200. sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.
J. V. Jannseni 200. sünnipäeva tähistab eriti põhjalikult Vanemuise Seltsi lauljaskond, näitetrupp ja head sõbrad – kaaskorraldajad 35 päeva jooksul väga mitmesuguste ettevõtmistega. Tegevused toimuvad Tartus kui ka mujal Eestis.
Johann Voldemar Jannsen on eesti kultuurilukku läinud rahvusliku liikumise keskse tegelasena. Kõigi oma ettevõtmistega virgutas ta eestlaste rahvustunnet ja kultuuritarvet ning pani aluse elujõulistele kultuuriinstitutsioonidele.
16. mail on J. V. Jannsenil sünniaastapäev. Mitmed EKSÜ liikmesseltsid tähistavad seda suurtähtpäeva ning I laulupeo sündi erinevate üritustega, mis kestavad kuni 19. juunini.
Keeleteoauhinda anti välja tänavu kolmeteistkümnendat korda ja see on osa emakeelepäeva (14. märts) tähistamisest. 2018. aasta keeleteo tiitlile kandideeris 20 keeletegu, nende hulgas oli ulatuslikke konverentse, eesti keelt tunnustavad meediakajastused, Eesti Keele Instituudi keelekillud ETVs ja Äripäeva keelesäutsud.
9. märtsil toimus Tartus Eesti Kultuuriseltside Ühenduse traditsiooniline emakeelepäev.
9. märtsil 2019 kell 11.00 korraldab Eesti Kultuuriseltside Ühendus emakeelepäeva Eesti Kirjandusmuuseumis. Et 2019 aastal täitub 100 aastat eestikeelsest ülikoolist, siis on ka emakeelepäeva teemaks “100 aastat emakeelset kõrgharidust”.
Eesti Keele Kaitse Ühing osales selles nimevõistluses oma ettepanekuga, milleks oli OÜ Soomuk, mis tegeleb lapsevankrite, -kärude ning vajalike tarvikute hoolduse ja müügiga. Meile meeldis see eestikeelne ettevõttenimi, sest väljendab tugevust ja turvalisust ning lisab emadele kindlustunnet oma võsukeste sõidutamisel.
(veel …)
