Detsembri kuukiri nr 110
Ilusat advendiaega ning aasta lõppu!
Ootame taas teie aastalõpu tervitusi teistele seltsidele nii videoklippidena kui muul viisil!
Kohtume juba uuel aastal!
MEIE LIIKMETE VIDEOREPORTAAZID🎅🎄🎁
Ebasoovitav rahvas
Reportaaz eesti külast Siberis, kus ka praegu räägitakse emakeelt.
Kuni seitsmeaastaseks saamiseni rääkis Arkadi Tarjan ainult eesti keelt. Kui ta esimesse klassi läks, saabus külla uus õpetaja – too rääkis ainult vene keelt. Õpetaja ja lapsed ei saanud teineteisest aru, aga tunnid jätkusid. „Alguses nuttis terve klass vene keele pärast,“ meenutab Arkadi.
August Martinist ja Abhaasia parlamendist
Tuginedes ajalooarhiividele ja Martini enda mõjusatele mälestustele, toob see lugu päevavalgele tähelepanuväärse tõsiloo August Martini põhimõttekindlast võitlusest õigluse nimel. See räägib survest, mida avaldasid talle Gruusia tippametnikud (nagu Noe Ramišvili), ning tema vankumatust usust, et ka väikesel rahval on õigus valida oma saatus. See on unustatud peatükk ajaloost, mis paljastab Gruusia-Abhaasia konflikti sügavad juured, mis seotud eestlastega.
🎅🎄🎁AVATUD KULTUURISELTSIDE PÄEV
Seltside kohtumisest avatud kultuuriseltside päeval
2. novembril otsustasid Viru-Nigula Haridusselts ning Muuga MNS Eha kokku saada ning teha üks ühine seltsipäev. Kohale kutsuti esindajad ka Eesti Kultuuriseltside Ühendusest, Eesti Keele Kaitse Ühingust ning osaleja ka Peterburi Eesti Kultuuriseltsist. Lõpuks istuti maha Muuga seltsi ruumides ühise teelaua taha, kus imetleti Muuga Maanaiste käsitöid ja kuulati lugusid nende tegevusest. Kuna Muuga kant on olnud ka kirjanik Eduard Vilde lapsepõlve maa, siis lõpetasid päeva osalejate meenutused oma isiklikest esimestest triibulistest.
Viru-Nigula avatud kultuuriseltside päeval
Viru-Nigula Hariduse Seltsi kultuurireis Muuga Maanaiste seltsi Eha kujunes kokkuvõttes sisukaks ja hingeliigutavaks sündmuseks. Osalejad tänavad väga vastuvõtjaid ja eriti kaasatud giidi Hilje Pakkeneni, kes meiega reisi ajal ajalooraamatut lehitses ning nii mõnegi ununema kippuva mälestuse äratas.
Avatud kultuuriseltside päev Vanatares
Hingedepäeval süütame küünla mälestuseks ja tänuks. Vanatare rahvas kogunes traditsiooniliselt, et olla koos, meenutada lahkunuid ja tunda tänu elu ja üksteise eest. Mõtleme neile, kelle valgus elab meis edasi. Hoiame üksteist ja kanname südames tänuga neid, kes on meie seas, ja neid, kes on meie teel valguseks olnud.
AUDIO🎅🎄🎁
Hugo Hiibusest ja Huumorimuuseumist
Seltsi juhataja Andrus Tamm rääkis Vikerraadiole Hugo Hiibusest ja seltsi tegevusest 
Läti Eesti seltsi novembrikuine raadiosaade
04.novembril, teisipäeval, algusega kl 20:05 oli Läti Raadio 4 kavas taas eestikeelne raadiosaade. Väljaspool Lätit kuuldav veebis https://lr4.lsm.lv/lv/lr4/🎅🎄🎁SÜNNIPÄEVAD NING JUUBELID🎂🎉🎁🥳🎈🍾🥂✨}$$
Läti Eesti Selts pidas sünnipäeva
Riia Eesti Majas tähistastai Läti Eesti Seltsi asutamise 37.aastapäeva (selle nimega on ta küll asutatud 1988, kuid tegelikult sai siis taas alustatud 1908.aastal asutatud Riia Eestlaste Hariduse ja Abi andmise Seltsi – REHAS tegevust, mis oli sundkatkestatud 1940). Meenutame austuse ja tänuga inimesi, kes on aidanud seltsil kujuneda selliseks, nagu ta täna on ja mis oli meie unistus. Need on inimesed, kelle töö, süda ja veendumus on loonud meie kogukonna vundamendi ning toonud eesti kultuuri ja keele läbi erinevate aegade ja olude. Me täname meie juhatajaid: Leili Utnot, Pärja Svārpstiņat, Piret Valmat, Toomas Kaldat ja Ebe Blūmat.
22-23.novembril toimus lõpuks meie rühma kauaoodatud sünnipäevapidu. Sünnipäevad on toredad. Väikestele lastele meeldivad sünnipäevad, sest siis saab kingitusi. Meile meeldivad kingitused ka, aga kuna me enam väga väikesed pole (ikkagi juba 10 aastased), siis kõige rohkem rõõmustasime me oma sõprade üle, kes meile külla olid tulnud. Sest mis on üks sünnipäev ilma sõpradeta!
Väikese Eesti linna muusikakooli saal oli täitunud rahvaga. Seltsi sünnist ja erinevusest esimese Põlva seltsiga kõneles üks seltsi asutajaliikmetest Helje Põvvat ja teatritegemisega seotud seikasid meenutas Ilmar Tagel (teatriharrastus – selts on tegutsenud käsikäes Põlva linna harrastusteatriga). Seejärel oli lava proffide päralt. Teatrilugusid pajatasid lavastaja Ivo Eensalu, näitlejad Paul Laasik ja Margus Grosnõi. Muusikat tegi Moonaküla 
Muusikaakadeemia Rakverest, koosseisus Peep Pihlak ja Margus Grosnõi. Külaliste hulgas olid seltsi kauaaegsed liikmed ning kaasalööjad. Sünnipäevapeole olid kutsutud ka EKSÜ esindus ning Tartust Eesti Keele Kaitse Ühing. Mõlemad andsid edasi omapoolse tervituse ja soovisid seltsile ikka jaksu.
SELTSITEGEVUST SEINAST SEINA, IDAST NING LÄÄNEST🎅🎄🎁
Kultuurikeskuses Kirovits toimus 30. oktoobril väga südamlik kontsert, kust astusid üles eri rahvussseltside värvikad ja väga andekad rahvad, kelle looming on võimeline inspireerima ja hinge puudutama. Koreograafiaansambel “Vdohnovenije” (Inspiratsioon), rahvamuusika ansambel “Rusitši”, koor “Russkaja Pesnja” (Vene laul), tantsukollektiiv “Lazurit”, Tšuvaši folklooriansambel “Parne”, Baškiiri folklooriansambel “Irandek”, Levon Davtjan – armeenia rahva esindaja, noor dudukimängija. Saalis kõlas tuvalaste hämmastav traditsiooniline muusikariist Došpuulur.
Peterburi eestlaste rahvatantsurühm “Neevo” osales 5. novembril Peterburi Jäähallis toimunud traditsioonilisel kontserdil “Oleme koos” . Seekordne sündmus tõi kokku laia valiku esinejaid ning, nagu alati, oli melu garanteeritud. “Neevo” astus lavale eestlastele omase siiruse ja vaimustusega. “Me oleme ise ehedad, siirad ja vaimustuses sellest, mida teeme – see teebki meid tubliks,” kommenteeris rühm.
Eesti folkloorirühm “Kaste” osales rahvusliku ühtsuse päeva tähistamisel Omski oblastis. Orava külaklubi rühm “Kaste” osales aktiivselt Rahvusliku Ühtsuse päevale pühendatud üritustel. Kollektiivi liikmed esitlesid kirevaid rahvariideid, korraldasid traditsiooniliste eesti roogade näituse ja jagasid ainulaadseid ornamente, mis esinevad rahvuslikes mänguasjades.
Simferopoli ajaloomuuseumis avati pidulikult Krimmi peakatete näitus, millel oli au sees ka eesti rahvuspärand. Kohaliku eesti kogukonna aktiivsel osalusel pandi külastajate pilkude ette kaunis valik peakatteid, mis kõnelesid eestlaste ajaloost ja käsitööoskustest. 
Krimm, Bahhšissarai rajoon, Novenkoje küla – Kohalik käsitööline ja eestlanna Astafjeva Elena rõõmustab sügise saabudes uute kauni loominguga. Tema käte all on valminud partii uusi, eesti rahvusliku koloriidiga barette, mis pakuvad silmailu ja hoiavad kandja pea soojas.
12. novembril möödus 170 aastat väljapaistva eesti skulptori Amandus Adamsoni sünnist, kes on ühtlasi Sevastopoli peamise sümboli – Uppunud Laevade Mälestusmärgi – üks autoreid. Sevastopoli eestlased koos teiste linna rahvusseltside esindajatega austasid skulptori mälestust Primorski puiestee kaldal. 
3. novembril 2025 leidis A.H. Tammsaare majamuuseumis aset eriline ja mõtlik “Kunstiöö 2025” sündmus, mis tõi sügishämaruses kokku umbes 45 kirjandushuvilist. Õhtu möödus hubases ja inspireerivas õhkkonnas, kus kirjandusest sai ajend mõtisklemiseks meid ümbritseva maailma üle. Muuseumi külastajatele loeti ette ridu S.P. Dorovatovski reisijuhist ning kuulati A.H. Tammsaare liigutavat miniatuuri “Poiss ja liblikas”. Need tekstikatked viisid kohalolijad sügavale juurdleva teema juurde: meid ümbritseva maailma haprus ja ainulaadsete loodusnurkade säilitamise tähtsus tulevastele põlvedele.
Täna toimus piirkonna rahvuskultuure liitev festival “Sõpruse ringtants”, mis oli osa rajooni suuremast kultuuriüritusest. Ülem-Suetuki kogukond osales festivalil silmapaistvalt, jagades teistega oma rikkalikku kultuuripärandit ja traditsioone.
Väga soojalt võeti vastu Ernst Leli nimelise Ülem-Suetuki puhkpilliorkestri võimas ja kaasahaarav etteaste, mis täitis sündmuspaiga muusika ja elurõõmuga.
Ülem-Suetuki kogukond tänab südamest kutsumast!
Meie väike klubi on väga õnnelik, et saab kohtuda uute huvitavate inimestega😊 Sel nädalavahetusel tuli meile külla Darwin Boliiviast. Ta on kohaliku ülikooli magistrant ja õpetaja😊 Nii me väikeste sammudega oma kultuuri maailma massidesse viimegi🙂
Virumaa koostöökogu kutsel osales Maarahvaselts Vanatare Sonda Kogukonnamajas toimunud Kogukondade koolitusprogrammis, mis koosnes kolmest inspireerivast koolituspäevast. Vanataret esindasid
aktiivsed ja pühendunud liikmed – Liidia, Tiiu T., Evald, Astrid, Harry ja Eevi, kellele kuulub suur tänu ja tunnustus osalemise ning panuse eest. Koolitus tõi kokku inimesi nii Ida- kui Lääne-Virumaalt, pakkudes võimalust laiendada sõpruskonda ja luua uusi koostöösuhteid. Arutelud ja ideede vahetus andsid palju mõtteainet ning tugevdasid usku, et meie kogukondadel on arenguruumi ja tulevikku. Nagu hingeõhku vajab iga kogukonna liige, aga ka eestvedaja, motiveerimist, eesmärgistatud tegevust, usaldust ja tunnustust.
Maarahvaselts Vanatarel oli rõõm võõrustada Põlvamaa kogukondade esindajaid. Kohtumisest kujunes mõnus ja inspireeriv vestlusring, kus jagasime oma ettevõtmisi, vahetasime kogemusi ja rääkisime ka sellest, mis võiks kogukonnatöös paremini toimida, mida võiks ideede planeerimisel arvestada ja kus on ohumärgid. Sellised kohtumised tuletavad meelde, et kus tegijaid, seal nägijaid – ja Vanatare tegusid märgatakse. On hea tunne, kui meie kogukonna teotahe ja külalislahkus pakuvad innustust ka teistele! Aitäh, et tulite, Põlvamaa tegusad naised!
Toitu peab valmistama armastusega
Vanatare köögis sündis seekord midagi enamat kui lihtsalt maitsvad road – sündis inspiratsioon ja rõõm koos kokkamisest. Kokk Urmas Lindlo juhendamisel avastasime, kuidas nutikus ja loovus muudavad ka lihtsaimad koostisosad tõeliseks maitseelamuseks. Armastusega tehtud toit ja ühiselt veedetud aeg tuletasid meelde, et köök on paik, kus sünnivad nii head maitsed kui ka head mõtted.
Urmas tuletas meelde ka ühe oma põhimõtte: „Toitu peab valmistama armastusega – toit on nagu lõuend, kuhu sina, kokkaja, lisad oma värve ja varjundeid.“ 
Ega me ainult pealtvaataja-kuulaja rollis ei olnud: eelroog, põhitoit ja dessert valmis meie osavate käte abil ja Urmase valvsa silma all. Tulemuseks oli ehe tõdemus: ole mees, mõtle pisut ja maitsev, mitmekesine toit ongi laual.
Krasnojarski Riiklikus Raamatukogus toimus armas ja loominguline meistriklass, kus Eesti traditsiooniliste tikandite mustrid said uue elu akvarellkaartidel! 🖼️
Kohale tuli 10 kunstihuvilist, kellest noorim oli 5-aastane ja vanim 80-aastane. See tõestab, et ilu loomine ja kultuurisillad ei tunne vanusepiire. Suur tänu kõigile osalejatele selle inspireeriva ja värvika päeva eest! Hoidkem eesti mustreid elus ka kaugel kodumaalt. ❤️
Lazurenski asula, Tšeljabinski oblast – Venemaal, Tšeljabinski oblastis tähistati hiljuti Rahvuste Ühtsuse Päeva. See sündmus koondas osalejaid mitmest rahvusest. Lisaks eestlastele ja venelastele olid peol esindatud marid, mordvalased, baškiirid ja tatarlased. Meeleolukas üritus pakkus külalistele võimaluse tutvustada oma kultuuri rahvuslike laulude ja tantsude kaudu. Laval nähti mitmekesiseid etteasteid, mis peegeldasid iga rahva pärandit. 
Kutsume sõbrad suure laua taha
Hiljuti täitus Lõuna-Uuralites Tseljabinski oblasti Krasnoarmeiski rajoonis V. Jegorovi nimelise koduloomuuseumi vastvalminud hoone rõõmsa sagina ja piduliku meeleoluga. Uurali rahvaste festival tõi kokku vanad ja uued sõbrad ning erilise soojusega paistsid teiste seast silma Slava asula eestlastest elanikud. Nagu heal soolaleivapeol kombeks, ei mindud uude muuseumimajja tühjade kätega. Külalised olid kingituse valimisel mõelnud just ajaloolisele mälule. Muuseumile anti pidulikult üle haruldane dokument – 1935. aastast pärinev eestikeelne kiri, mis pajatab kunagise kolhoosi “Slava” loomisest ja igapäevaelust. Kuid festival ei olnud ainult ajaloo meenutamine, vaid ka rõõmus pidu. Slava rahvas nägi suurt vaeva, et katta sõpradele külluslik ja maitsev laud. Rahvusroogasid polnud palju: tarretis, suitsuliha ja piimakaste.
Runska keeleprojekti kohtumine Stockholmis
Ruhnu Kultuuriruum külastas sõpru Stockholmis, et teha vaheülevaatus runska keele projekti edusammudest. Runska keeleprojekti seminar toimus 23. oktoobril Stockholmis Eesti Majas. Projekt keskendub ruhnurootsi murdele
(rootsi keeles runska või runömål), mida kuni II maailmasõjani kõneldi Liivi lahes asuval Ruhnu saarel. Kuna pea kogu saare elanikkond põgenes sõja ajal Rootsi ja murret ei ole edasi antud noorematele põlvkondadele, on see tänapäeval kriitiliselt ohustatud: seda oskab veel vaid käputäis eakaid kõnelejaid, kes kõik elavad Rootsis. Ruhnurootsi murret ei ole varasemalt süvitsi uuritud, ja kuigi on olemas hulk vanemaid materjale, paiknevad need erinevates arhiivides ja erakogudes.
Saaremaal valiti maakonna parimat toiduainet 2025. Selle võitis EKSÜ liikmesselts Ruhnu Kultuuriruum, mille eestvedaja Mihkel Urmet on väljaarendanud Ruhnus kasvavatest vetikatest gini! Täiesti kohalik toiduaine. Auhind Parimad Eesti joogid hõbemedal tähendab meile väga positiivset tunnustust, mis näitab et tegeleme kvaliteetse tootega ja samal ajal näitab see ka võimalust veel edasi arenguks. Ka eelmisel aastal õnnestus meil saavutada aasta gini hõbemedal, seega on juba kogemus varasemast positiivne. Sel aastal oleme ka lisaks saanud Saare maakonna aasta toiduaine tiitli, mida hindame vägagi kõrgelt.
Leedu Eestlaste Seltsi teateid
15.11.2025 toimus Leedu Eestlaste Seltsi Aruande-valimiskoosolek.Tänasime endise juhatuse aktiivseid liikmeid tehtud suure panuse eest Seltsi töösse ja andsime neile üle Leedu Eestlaste Seltsi tänukirjad. 
Eesti Raamat 500 piltvaiba tikkimine Lakewoodis 
Rotterdami Verhalenhuis Belvédère’ hubasel ülemisel korrusel oli meil eelnevalt mõnus salongivestlus kirjanike ja eesti kogukonnaga, mis kulges sujuvalt edasi õhtusöögiks koos hiljem lisandunud hollandi publikuga. Kaidi poolt
küpsetatud focaccia lõhnas imeliselt all restoranis. Rotterdami Verhalenhuis Belvédère’ hubasel ülemisel korrusel oli meil eelnevalt mõnus salongivestlus kirjanike ja eesti kogukonnaga, mis kulges sujuvalt edasi õhtusöögiks koos hiljem lisandunud hollandi publikuga. Kaidi poolt küpsetatud focaccia lõhnas imeliselt all restoranis, kus tutvustasime Eestit ja meie kirjandust-kultuuri, esines suursaadik Madalmaades Paul Teesalu, tantsisid Tuuletütred. Justin jutustas oma teekonnast Ameerikast Eestisse ja koos Lauriga loeti ja tõlgiti eestikeelseid tekste.
Tarmo Vaarmetsa karikatuurinäitus
24.11.2025 – 31.03.2026 on Eesti Huumorimuuseumis avatud Tarmo Vaarmetsa karikatuurinäitus. Tarmo Vaarmets sündinud 1965 a. eesti animaator, karikaturist ja luuletaja. Juba lapsena avastas endas kuuenda meele, nimelt huumorimeele. Koolipõlves meeldis kildu visata, eriti koolitunni ajal. Esimesed tunnustused karikaturistina tulid ajakirja Pikri koolinoorte huumorivõistlustelt, kus 1981 a. sai teise ja 1983 a. esimese koha.
Suurepärae näitus Voltaire´ist
Eesti Keele Kaitse Ühing on keeletoimetamistele avatud. Viimane elamuslik keeletekstide toimetamine oligi selle näituse puhul. Allakirjutanu on keeletoimetaja. 
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avati 21. novembril 2025 näitus „Voltaire: ajalootegija“, mis toob esmakordselt Eestis publiku ette Voltaire’i ja tema mõttekaaslasi kujutava ainulaadse maali ning avab prantsuse kirjaniku ja filosoofi mõju Eesti kultuuriloole.
Külalistele kõlas Eesti Aiakeses taas eestikeelne laul
Tulevastele Šotsi linna giididele tutvustati Tammsaare majamuuseumit ja selle lugu. Giidid said teavet eestlaste tolleaegsest olmest, kultuurist, ajaloost.
Suur tänu seltsi tublidele vabatahtlikele, kellel homsest algab ERMi näitusel “Kaotusest laotusse” juba kaheksas nädal muuseumi abilistena : Heinike, Peeter, Talvi, Marge, Tiit, Eha, Ülle, Tiina, Küllike, Marianne, Ülli, Jaan, Olli, Reet, Elvi, Anne ja Anne. 
24. novembril võttis RMi Sõprade Seltsi juhatuse esimees Tanel Linnus siseminister Hanno Pevkurilt vastu Vabatahtliku Sõbra märgi. See on suur tunnustus!
Torgu Kuningriik, see uhke ja veidi salapärane konföderatiivne haldusüksus Saaremaal Sõrve poolsaarel nn Taga-Sõrves, tähistas 29. novembril 2025. a oma 33. tegutsemisaastat väärika vastuvõtuga. Kuigi kuningriik on sündinud tõsistel põhjustel ja eesmärkidest – kaitsta kohalikul tasandil Eesti Vabariigi järjepidevust ja kodanikuõigusi ning tegutseb rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti Vabariigi piirides. Otsesuhtluses kuningas Kristian I-ga leppis EKSÜ esindus kokku töise kohtumise eeloleval suvel Sõrvemaal toimuval rahvusvahelisel kultuuriseltside suvekoolis.
🎅🎄🎁 PARTNERITE KUUKIRJU
Rootsi Eestlaste kuukiri november
Eesti Saarte Kogu kuukiri nr 10
LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA!🎅🎄🎁
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma. Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja https://www.facebook.com/eestikultuur
