Interlingvistika toimetised on leitavad siit:
Posts published in märts 2018
Tveri eestlased kirjutavad
Lühifilm Londoni Eesti Seltsi auliikmetest Ida Lemsalust ja Aili Eistratist. See on väike katkend seltsi eelmise aasta projektist Eesti Rahvusarhiivi jaoks. Auväärsed prouad on kandnud endas eestlust hetkest, mil nad lahkusid Eestimaalt pärast Teist maailmasõda. Nad on tegelenud eestlusega Londonis kui loomuliku osana nende elust. Nad on tugev alusmüür eestlusele tänapäeval. Ütleme neile Londoni Eesti Seltsi poolt suured tänud ja olge terved!
3. veebruaril tähistati Muuga mõisas seltsi taasasutamise 20. aastapäeva – võimsalt kõlasid meie kaunis saalis meeskoor ROTALIA laulud ja lõõtsamäng.
Miks on vaja eesti keeles laulda, luuletada, mängida ja mõelda?
Kas Eesti riigis peaksime võtma eesti keele erilise kaitse alla?
Kas on vaja ühiskonnas hoida emakeelt?
Mis juhtub, kui kaotame oma emakeele-eesti keele?
Nendele ja paljudele teistele eesti keelega seotud probleemidele tahamegi ühiselt vastuseid otsida. Ettekande teeb Ph.D Maarja Lõhmus.
Valime seltsisõbralikuma sulesepa!
Naine, kes elab nüüd Suhhumis, kuid sõja algul elas linnast umbes 20 km kaugusel asuvas külas, meenutab, kuidas ühtäkki hakanud maa müdisema. Nad elasid 3 km kaugusel maanteest, mida mööda liikusid Gruusia tankid Suhhumi poole. Naine vaadanud taevasse ja näinud seal suurt V-tähte.17 Siis tulnud üks naabripoiss ja öelnud, et algas sõda. Kuidas? Kellega? Rääkija töötas sel ajal gruusia koolis õpetajana. Kellega algas sõda? Öeldi, et grusiinidega. – Kuidas see võimalik on, nad on ju meie naabrid?
Kuni kolhoseerimiseni olid Krimmi eesti asundused siiski säilitanud oma rahvusliku ühtsuse — teotsesid eestikeelsed koolid, laulukoorid, näitetrupid enamasti kooliõpetajate juhtimisel, koolimaju ja kirikuid kasutati endiselt pühapäeviti jumalateenistusiks.
Nüüd tehti sellele järsk lõpp.
Originaalviide: http://ida.aule.ee/