Press "Enter" to skip to content

Posts published in “Eesti Keele Kaitse Ühing”

Tõlkimise kunst. Toomas Silk

Populaarteadusliku kirjanduse tõlkimine ja toimetamine eeldab sügavaid teadmisi ja vajadusel ka konsulteerimist erialainimestega. Vanasti kasutati retsensente, kuid praegu ei ole see ilmselt võimalik nii aja- kui ka rahanappuse tõttu.

keeleühing

Salongi “Kes sa oled … ? külaliseks oli Reet Vääri

Reet Vääri, Eesti Keele Kaitse Ühingu esinaine

4. novembril 2017 täitus salongil “Kes sa oled?” 75. kokkusaamine.  Vanemuise Selts ja Eesti Keele Kaitse Ühing (EKKÜ) sisustasid seekordse vestlusringi Laulupeomuuseumis (Jaama 14, Tartu) eesti filoloogi, EKKÜ juhataja ning Keelekaitsja peatoimetaja Reet Vääri kaasabil.

Vestlust juhtis Valli Ilvik, kes on ühtlasi salongi hing ja laulukooride dirigent. Muusikalise osa täitis ansambel “Plaan B”.

Kuulajateni jõudis R. Vääri ülevaade oma juurtest, mis viivad Johann Voldemar Jannsenini, päritolust ja kooliteest Vändras, seejärel õpingutest Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna soome-ugri keelte eriharus ning eluaegsest tööpõllust ülikooli õppejõuna – tulevaste eesti keele ja kirjanduse õpetajate koolitajana ning nende pedagoogilisele teele suunajana. (veel …)

Eduard Ahrensi päev Kuusalus

Hiiglaste õlgadel: eesti kirjakeele arendajale Eduard Ahrensile pühendatud keelekonverents ja mälestusmärgi avamine Kuusalus lauritsapäeval, 10. augustil 2017
Ahrensi-päev Kuusalus oli rahvarohke. (veel …)

Äratamisest ärkamiseni – Jannseni roll ajakirjanikuna ja tema järjekindlus vana ja uue kirjaviisi poleemikas 19. sajandil

5. juunil 2017 tähistas Koidula muuseum koos Eesti Keele Kaitse Ühinguga pideva eestikeelse ajakirjanduse algust – 160 aastat tagasi, 5. juunil 1857 hakkas ilmuma Pärnu Postimees. Koidula muuseum koos Eesti Keele Kaitse Ühinguga tegi piduliku sündmuse puhul ettekandekoosoleku muuseumi ruumides Pärnus, Jannseni 37.

Reet Vääri, Eesti Keele Kaitse Ühingu juhataja, pidas ettekande “Äratamisest ärkamiseni – Jannseni roll ajakirjanikuna ja tema järjekindlus vana ja uue kirjaviisi poleemikas 19. sajandil”. (veel …)

Keeleteadlase Eduard Vääri 90. sünnipäev

Foto: E. Vääri kogumiku koostajad, toimetajad ja toetajad:
vasakult Karl Pajusalu, Ott Kurs, Ellen Niit, Tuuli Tuisk, Helmut Piirimäe, Mare Valge, Valts Ernštreits, Reet Vääri, Erich Kukk, Volli Kalm

27. juunil 2016 toimus eesti ja liivi keele ajaloo teemaline Veski päev (XLIX). Konverents toimus Tartu Ülikooli peahoones J. V. Veski auditooriumis (ruum 139) ja selle teine pool oli pühendatud Eduard Vääri 90. sünniaastapäevale ning tema vastilmunud liivi keele kogumikule. (veel …)

Ilmunud on Eduard Vääri liivi uurimuste kogumik „Liivi rahva keel ja meel“

Kui Tartu ülikooli soome-ugri keelte professor Paul Ariste korraldas 1948. aastal esimese sõjajärgse reisi Kuramaa liivlaste juurde, sõitis ühe üliõpilasena kaasa Eduard Vääri. Temale jäigi liivi keele ja kultuuri uurimine meelistegevuseks mitmeks aastakümneks.

1954. aastast hakkas Vääri ise noore õppejõuna juhendama üliõpilaste keelepraktikaid liivi külades; liivi keele alal kaitses ta ka doktoriväitekirja ja õpetas seda eestlastele mitmeti tähtsat sugulaskeelt palju aastaid Tartu Ülikooli professorina. (veel …)

Keeleseminar Jõhvis

21. aprillil korraldas Eesti Keele Kaitse Ühing keeleseminari Jõhvis ajalehe Põhjarannik toimetuses, kus toimus ajalehekeele analüüs.

Kohal olid toimetuse liikmed, peatoimetaja Erik Gamzejev ning Eesti Keele Kaitse Ühingu juhatusest Sulev Uus, Viktor Korrovits ja Reet Vääri. (veel …)