Press "Enter" to skip to content

Posts published in “Kaug-ida eestlased”

Eestlased kaugel idas – väljarändamisest assimileerumiseni

20. sajandi algul jõudsid riigi toel Kaug-Itta esimesed eestlastest kalurid, et
oma uues kodus parema elujärje poole liikuda. Ümberasunud eestlased panid
aluse organiseeritud kalapüügile. Merenduse kõrval hariti maad, renditi seda
välja hiinlastele ja korealastele, kasvatati vilja, rajati viljapuuaiad. Ehitati
üles Eesti külad Jaapani mere rannikul, edenes kultuurielu, eesti lapsed said
hariduse eesti keeles- mäetagused

Avaldame siinkohal Ivo Pauluse teise kirjutise Kaug-Ida eestlaste saatusest ja lisame ka tema poolt 2005 aastal tehtud galerii.

 

Kaug-Ida eestlased: kohanemine, identiteet, assimileerumine

Et maailm on endiselt jagunenud mitte-demokraatlikuks idaks ja demokraatlikuks lääneks, siis olen oma uuringuteks valinud just ida pool elavad eestlaste järeltulijad, kes on paljude eestlaste jaoks omandanud negatiivse tähenduse nn. „venemaa-eestlaste” või „jeestlaste” näol, kes saadeti kodumaale uut nõukogude korda tooma. Sageli oli tegu täiesti venestunud eestlaste järeltulijatega, kommunistidega, kes ei osanud pahatihti isegi eesti keelt, või kui oskasid, siis vigadega; ent teisalt oli nendehulgas palju just keeleoskajaid, kes sellega lunastasid sõidupileti ENSV-sse.

Siberi eestlastest mööda minnes, on minu eriliseks huviobjektiks Kaug-Ida eestlased, ehk siis Ussuurimaa eestlased. Sealt, Liivikülast on pärit ka minu vanaisa. Pikemalt – Magistritöö

Avaldame siinkohal autori, Ivo Pauluse, loal tema magistritöö Kaug-Ida ja Vladivostoki eestlastest. Käsikirja saime autori käest.