23. juuli 2024

Tigulohe labürint ja liivi püha

Sörve laulupüha 161 sündmuste raames avati pidulikult reedel 5. juulil algusega kell 19:00 Sörvemaal Sääre tipus Torgu Kuningriigi Tigulohe labürint. Sündmusel osalevad liivlaste laulukoorid. Sellega tähistatakse Torgu laulukoori ja Kuramaa liivlaste laulukoori ühislaulmise 90. aastapäeva.

Labürindi tegemine ja labürindis keskel asetseva tuleni või väekivini käimine ning elukaitse palve enne meresõite on saarterahvastel iidne komme.

Sündmusel osales ka EKSÜ esindus. Kabardi-Balkaariast pärinev Maret Romanil oli kaasas endavalmistatud linnupiimatort. Isegi tervituskõne kõlas läti keeles. Liina Miks edastas tervituse Läti Eesti Seltsilt ning kultuuriseltside ühenduse poolt. Sündmusest valmib film.

Labürindi ehitusel osales ka EKSÜ. Selle puhul kingiti meile ka kuninglik mälestusmünt. Võimalik realiseerida Laadla kaupluses.


https://saartehaal.postimees.ee/8055400/tigulohe-kivilaburint-avati-pidulikult-kuninga-osavotul

Reede õhtupoolikul, merelt puhuvate tuulte keerises avati pidulikult Torgu kuningriigis Sääre tuletorni lähistel 25. mail valmis saanud labürint nimega Tigulohe kivilabürint. Kuningriigi vardja Kaupo Vipp selgitas rahvusvahelisele seltskonnale, kelle hulgas olid liivlased, hiidlased, lätlased, eestlased ja saarlased, et uus rajatis on juba saanud üheks turismimagnetiks. Pärast äsja valmis saanud infotahvlilt katte eemaldamist tervitas kokkutulnuid Torgu kuningas Kristian I. Tema Majesteet tundis heameelt kuningriigi alamate üle, kes piirkonna elu edendamiseks on palju teinud. Eraldi tänas kõrgeausus Hiiumaa kuningliku karskete ölutinautlejate seltsi “Odratolgus labyrindis” esindust. Just selle klubi liikmed andsid kuningriiklastele idee labürindi ehitamiseks. Hiidlasest kõrget tiitlit kandev kuningas Urmas I kiitis ülemerenaabrite ettevõtlikkust, märkides sedagi, et neil oli mahti tutvuda ka Neemi külla rajatud labürintidega. Kristian I sõnul on labürint ehitatud muinasaegsete tavade järgi. Ehitamiseks läks vaja 25 tonni maakive, labürindi pikkus on umbes 300 sammu. Piduliku sündmusega tähistati ka sõrulaste ja liivlaste 90 aastat kestnud kultuurisidemeid. 1934. aastal sõitsid Liivimaa koorilauljad esimest korda üle mere Sõrvemaa laulupühale esinema. Seekord tulid liivlased kahe kollektiiviga. Nii Salaspilsi segakoor Lõja dirigent Girts Gailitise juhatusel kui ka folklooriansambel Kandla Ventspilsist esinesid reedel Sääre tuletorni juures ning laupäeval Sõrvemaa laulupühal “Laulu vägi” Salme laululaval. Säärel jätkus suveõhtu koosviibimisega merekaldal. Sõrulased tänasid liivlasi ja hiidlasi. Külalised käisid vastu võtmas tänukirju ja meeneid. Liivlased omakorda pidasid kingitustega meeles võõrustajaid. Aastakümneid folklooriansamblis Kandla kaasa tegev eestlanna Helgi Daubare on pärit Haapsalust. Helgil jagus meelepäraseid meeneid paljudele sõrulastele. Krapsaka vanadaami isa Roman Haavamägi oli skulptor, kelle üheks tuntumaks tööks on Haapsalu promenaadil asuv Tšaikovski pink. Kõige kaugemaks külaliseks oli Kaukaasias tegutseva Eesti seltsi “Kodumaa” eestvedaja Maret Romani, kes ulatas kuningale enda valmistatud linnupiimatordi. Maret tundis uhkust selle üle, et tema vanaema oli sündinud Saaremaal. Pärast kõnesid ja ühislaulmist meelitasid Simmu Metsa hoogsad pillilood tantsupõrandale valssi keerutama või polkast osa saama nii hiidlasi, sõrulasi kui liivlasi. Ka kuningal tuli oma tantsuoskust näidata.

Aare Laine

Intervjuud:

Külavahelood 13.07.24