27. Mai 2024

Jaan Poska maja taastamise ja muuseumi sünnilugu

Sarjast Eesti Vabariik 100 / Eesti diplomaatia 100

Aastaid tühjalt seisnud majast Kadriorus, kus elas 1908–1920 nimekas Eesti poliitik ja diplomaat Jaan Poska, hakati taas rääkima 2001. aastal. Ülevaate maja taastamisest ja muuseumi sünnist annab Jüri Trei.

Diplomaat ja Jaan Poska Mälestusfondi nõukogu juhatuse liige Jüri Trei, millal tekkis maja taastamise mõte?

2001. aastal loodud Sihtasutus Jaan Poska Mälestusfond seadis oma eesmärgiks taastada Jaan Poska maja Kadriorus. Eesmärgile jõudmine ei olnud kerge, sest mahajäetud majale heas asukohas oli soovijaid palju. Kuigi Poska oli aastaid Tallinna linnavolikogu juhataja ja 1913–1917 Tallinna linnapea, ei soovinud linnavalitsuse esindajad selle maja taastamisega seotud probleemidega tegelda. Mälestusfondi liikmed Tarmo Elvisto, Jaan Arder, Peedu Ojamaa, Elle Lees, Küllo Arjakas jmt olid esimeste seas, kes osalesid aktiivselt maja taastamisprotsessi käivitamisel. Kadrioru elanikud, nähes maja hävingut, pöördusid samuti nii meie kui ka linnavalitsuse ja volikogu poole, juhtides tähelepanu tuleohtlikele olukordadele, mida varjupaika otsivad kodutud ning seiklejad oma tegevusega olid juba loonud.

Millal asjad liikuma hakkasid?

Vabariigi aastapäeva eel, ühel rahvakogunemisel, pöördusin Tallinna linnavolikogu ja mälestusfondi nõukogu liikmena linnaisade ja poliitikute poole üleskutsega: „Peame tõdema, et täna on rahalt rikkad linnakodanikud teinud oma majad Kadriorus korda, aga ühe vaimult rikka mehe, Jaan Poska – meie esimese välisministri, Tartu rahulepingu sõlmija ja kunagise Tallinna linnapea maja on senini räämas ning teeb häbi nii Eesti riigile kui Tallinna linnale. Kas ei oleks aeg poliitikutel Toompeal ja linnaisadel oma jõud ühendada ning Poska maja Eesti Vabariigi 90. aastapäevaks, korda teha?” Järgneva aasta sees oli meie fondi liikmetel linnavalitsuse esindajatega veel kontakte. Kohtusin volikogu istungitel mitu korda linnapea Jüri Ratasega, kirjeldades talle olukorda, mis Poska majas ja maja ümber toimub. Palusin,et kiiresti ehitataks ajutine aed ja korraldataks valve. Kui algul vaatas linnapea mind nagu tüütut tegelast, siis mingi aja pärast, olles olukorraga tutvunud, tuli volikogu istungi vaheajal mulle juba ise rääkima: „Jüri sul on õigus, olin oma perega Kadriorus ja nägin, mis toimub. Aed ja valve majale on hädavajalikud, luban sulle, et lähiajal teeme selle korda.“
Linnavolikogus õnnestus samuti läbi suruda maja taastamiseks vahendite eraldamise otsus ja nii taastamisprotsess käivituski. Edasiste tööde ja tegemiste käigus allkirjastasime ka koostöölepingu Jaan Poska Mälestusfondi ja Tallinna linna vahel maja taastamise ja kasutamise osas.

Tallinna linna (Jüri Ratas) ja Jaan Poska Mälestusfondi (Peeter Järvelaid) koostöölepingu allkirjastamine
Poska majas 2007. aastal. Fotol on veel nõukogu liikmed Jüri Trei ja Trivimi Velliste.

Mismoodi töö jaotus?

Kohtumisel linnavalitsuse esindajatega küsisin, millega saaksime meie mälestusfondi liikmetena kaasa aidata ehitustööde läbiviimisel majas. Algul arvati, et kuna ehitusfirma on leitud, siis las nemad teevad oma tööd ja ärge teie segage. Pöördusin siiski töödejuhataja poole, kes rõõmustas pakkumise üle väga, ja juba järgnevatel nädalavahetustel osalesime maja taastamistöödel. Tegime üleskutse ka teistele isamaalistele ühendustele. Nii liitusid meie talgutega K. Pätsi Muuseumi, Eesti Lipu Seltsi, Eesti Eruohvitseride Kogu, Laidoneri Seltsi ja Välisministeeriumi inimesed, samuti Kadrioru elanikud. Talgupäevad möödusid mõnusas õhkkonnas ning lõppesid tavaliselt külmades ruumides kuuma tee joomise, võileibade söömise ja ühislaulmisega. Abiks kutsusin oma naabrimehed Kadriorust – muusikud Jaan Arderi ja Ants Nuudi koos pillidega.

Tallinna linna ja Jaan Poska Mälestusfondi esindajad Poska maja taastamislepingu allakirjutamistseremoonial.

Millal taastustööd valmis said ja mis Poska majas praegu toimub?

Ametlik avamine toimus 29. jaanuaril 2008. Vastavalt lepingule jäi maja linna esindushooneks ja Poska fond sai enda käsutusse kaks tuba, kus avasime Jaan Poska Muuseumi. Memoriaaltoa rajamine toimus ühiskondlikus korras. Eksponaatide soetamisel oli abiks Poska sugulane Jaan Arder, kes andis muuseumi ekspositsiooni täienduseks Poska perele kuulunud isiklikud esemed ja maalid. Ekspositsiooni koostamise ja väljapanemisega tegelesid Küllo Arjakas, Peeter Järvelaid, Tarmo Elvisto jt. Asutustest aitasid Välisministeerium, Eesti Rahvusraamatukogu, KUMU, K. Pätsi Muuseum, Tallinna Linnaarhiiv jpt. Ruumide sisustamisel sirutasid abikäe ka ajaloohuvilised linnakodanikud. Poska sünnipäevaks 24. jaanuariks andis Poska mälestusfond koostöös Eesti Postiga välja eritempli, margi ja ümbriku. Sellega tänasime kõiki abilisi ja koostööpartnereid. Täna tegutseme oma meeskonnaga Poska majas, tutvustades Eesti ajalugu ja meie kultuuritraditsioone nii nagu Jaan Poska eluajal, mil seal kõlas muusika ja toimusid salongiõhtud tuntud riigi- ja kultuuritegelaste osavõtul.

Jüri Trei