Viljandi folgil kõndis minu ees mees, särgiseljal kiri „Mida nad on minu Eestimaaga teinud“. Sellel polnud isegi küsimärki lõpus. Ju siis peaks iga lugeja teadma vastust. Ja kui vastused ongi erinevad, mis siis.
Ilmselt mõnes muus seoses ei puudutakski tunnistus „minu Eestimaa” niiväga. Me ju teame, et teist maad meil ei ole. See on paik, kus elan mina, minu pere, kus ma töötan, armastan, suren… Ja kui ma mõnikord satungi kuhugi mujale, siia jääb Eesti siia.
(veel …)
18. sept. 2019
Eesti kultuuri, vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse edendamine