27. juuli 2019 on pühendatud suurmehele Jakob Hurdale tema 180. sünniaastapäeva tähistamiseks. Sellel puhul Himmaste Külakeskuses:
Posts published in “Hurda Selts”
Jakob Hurda nimeline Rahvahariduse Selts kuulutab välja koolinoorte koduloo-uurimistööde konkursi “Põlva kihelkonna kultuurikandja”.
Vanuserühmad: 6.-7.klass, 8.-9.klass, gümnaasiumiaste.
Parimatele väärikad auhinnad.
Tööd avaldatakse kogumikuna.
Kuna koolilõpp lähenes suure kiirusega ja uurimistööde tegemiseks aeg nappis, anname tööde esitamiseks ajapikendust kuni 1.oktoobrini. Töid võib esitada ka paberkandjal! e-posti aadressile: tiiaviilu@gmail.com
Mõningaid uurimisteemasid Põlva kihelkonna kultuurikandjatest
Põlva kihelkonnast võrsunud kultuurikandjad – rahvusvahelise, üle-eestilise ja kohaliku tähtsusega. Nende tegevuse mõjust Põlva vaimsele arengule.
Põlva kihelkonna priinimesid ja nende kandjaid.
Jakob Hurda pärandi hoidmine kodukihelkonnas ja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts tema tegevuse jätkamisel.
Johann Georg Schwarz ja tema kooliraamatud. Kuidas oleks täna nende järgi õppida?
Johannes Käis ja kaasaeg. Tema tallatud rajad pedagoogikas. Kas tema õpetused töökoolist aitaksid tänast koolilõpetajat eluks valmisolekul?
Koolimees Albert Ivask ja tema pildid.
Mitmekülgne kirja- ja kunstimees Jaan Vahtra.
Põlva kooli täiendusklassist ja käsitöö õppimisest vanasti.
Nimed Vabadussõja Põlva ausambalt.
Mis on säilinud Põlva haridusjuhi Paul Lehestiku ideedest ja ettevõtmistest Põlvas?
Põlva muusika- ja koorijuhte läbi aegade ( Regina Sokk, Maret Kolsar, Asta Jääger, Saidi Tammeorg, Ester Liblik jt.)
Põlva tantsuõpetajad ja nende peolavastused ( Tiiu Kiudorv, Maire Pedras, Andre Laine jt.)
Omaaegse Põlva Rahvahariduse Seltsi näiteringi häid tavasid viib edasi Põlva Linna Harrastusteater.
Nendest Põlva kultuurikandjatest pole veel kirjutatud( Ilmar Tagel, Maire Pedras, Helje Põvvat, Külli Ots, Urve Järg jt.)
Põlva kohta kirjutatud raamatud.
Küsimused koostas Milvi Hirvlaane
või: https://www.facebook.com/hurdaselts/posts/2261456777451239
29. mail sõitis Põlvast Otepääle ligi 60 noort pärimuskultuurihuvilist õpilast Põlva Koolist ja Johannese Koolist Rosmalt. Kaasas oli ka täiskasvanutest kultuurihuvilisi.
28. novembril peeti seltsi juhi Sirje Villa peakorraldusel Põlva Keskraamatukogu saalis ajalookonverentsi.
Koduloopäevi on seltsis korraldatud taasloomisest (1995) saadik. Neid on pühendatud Jakob Hurdale, Gustav Adolph Oldekopile, Jaan Vahtrale ja teistele Põlva-kandiga seotud suurkujudele, samuti suursündmustele (nt 1855. aastal toimunud esimese eestlaste laulupeo meenutamine).
Olete palutud kolmapäeval, 28. novembril 2018 algusega kell 14.30 Põlva raamatukogu saali Kesk tn.16 Jakob Hurda Seltsi KODULOOKONVERENTSILE
Laupäeval, 21.juulil anti Jakob Hurda Seltsis üle sellesuvised rahvuskultuuri auhinnad, mida on aastaid rahastanud Eesti Kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp. Statuudi järgi pälvib ühe auhinna Põlvamaal elav ja tegutsev rahvakultuuriga tegeleja, teine auhind antakse väljaspool maakonda suurepäraseid tulemusi rahvakultuurivallas saavutanule. Zürii (Riigikogu liige Heimar Lenk, Põlva vallavanem Georg Pelisaar, vallavalitsuse kultuurinõunik Eve Sokk, kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi esindaja Mare Põld ja Jakob Hurda Seltsi juht Sirje Vill) leidis pärast põhjalikku kandidaatide tööpanuse vaagimist, et läinud sajandi ühe suurema eestlase Jakob Hurda elutööd ja tema aateid on meisterlikult kajastanud ning tema tema vaimupärandit väärikalt propageerinud REIN SAUKAS ja TIIA ALLAS.
Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts on folklooripäeva korraldanud 2011. aastast. Toimumispaiku on kaks (vastavalt ilmaoludele): Jakob Hurda sünnitalu õu või raamatukogu-külakeskuse saal. Kuigi selle kevade ja suve ilmad on olnud suurepärased, võis ilmaennustusest siiski väikest vihmahoiatust välja lugeda ja nii saigi 30. mail ikkagi raamatukogu-külakeskuse ilusasse saali kogunetud.
Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts tähistas 6. detsembril 2017 konverentsiga Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses seltsi 110. sünnipäeva.
Võru keele asjatundja Urmas Kalle ettekanne käsitles Jakob Hurda koduküla Himmaste keelt ja keelejuhte. Ettekandest selgus, et keelekasutus 19. sajandil oli sealkandis väga nüansirikas ning erisusi oli iga küla keelekasutuses.
Võru Instituudi projektijuht Tiia Allase ettekanne oli Põlva kandi lõhnast ja rahast (mitte rahalõhnast). Ettekanne tugines Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse loomingule. Selgus, et sealkandi erilist lõhna on märganud mitte ainult kohalikud, vaid ka Põlva kanti külastanud kirjanikud ja teisedki kaugemalt tulnud inimesed. Arvatakse, et seda võib põhjustada mõni taim või taimede kooslus.Seltsi tervitasid Põlva vallavanem Georg Pelisaar, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse auesimees Valter Haamer jt. (veel …)