12. jaanuaril süüdati küünlad suurmehe ausamba jalamil Põlvas Mäe tänaval ja tema vanamate haudadel Põlva kalmistul. Meenutusminutid ausamba juures tõstsid veel kord esile Jakob Hurda tähtsuse meie kultuuriloos (kõneles Sirje Vill).
Posts published in “Hurda Selts”
See oli läinud detsembrikuu 13. päeval, kui Jakob Hurda Seltsi rahvas seltsi ruumidesse kogunes, et jõule tähistada. Õhtu algas tavapärase maitsva jõulusöögiga. Edasi polnud aga midagi traditsioonilist, sest seltsi juhatuse liige Eela Jää oli kokku seadnud suurepärase tubateatrietenduse “Jakapi jõulud”. Jakap oli seltsi nimikangelane Jakob Hurt ise, sedakorda harrastusnäitleja ja seltsi liikme Ilmar Tageli väga vahvas kehastuses, ja nii sai pandud ka vääriline punkt Jakob Hurda 180. sünniaastapäeva tähistamisele.
20. novembril sai Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Seltsis teoks igasügisene, seekord eesti keele aastale pühendatud kodulookonverents. Konverents peeti Põlva Keskraamatukogu saalis.
See, et elulugude vahendajad ei ole kutselised näitlejad, ei tulnud antud loo puhul arvesse, sest Põlva Linna Harrastusteater võttis oma mängukavva (veel …)
Jakob Hurda 28. rahvuskultuuri auhindade üleandmine ja Folkloorikuninga II rahvustoitude festival Himmastes 27. juulil.
Kultuurisündmus avati südapäeval Himmaste külakeskuses, kus anti üle üks Jakob Hurda rahvuskultuuri auhindadest.
27. juuli 2019 on pühendatud suurmehele Jakob Hurdale tema 180. sünniaastapäeva tähistamiseks. Sellel puhul Himmaste Külakeskuses:
Jakob Hurda nimeline Rahvahariduse Selts kuulutab välja koolinoorte koduloo-uurimistööde konkursi “Põlva kihelkonna kultuurikandja”.
Vanuserühmad: 6.-7.klass, 8.-9.klass, gümnaasiumiaste.
Parimatele väärikad auhinnad.
Tööd avaldatakse kogumikuna.
Kuna koolilõpp lähenes suure kiirusega ja uurimistööde tegemiseks aeg nappis, anname tööde esitamiseks ajapikendust kuni 1.oktoobrini. Töid võib esitada ka paberkandjal! e-posti aadressile: tiiaviilu@gmail.com
Mõningaid uurimisteemasid Põlva kihelkonna kultuurikandjatest
Põlva kihelkonnast võrsunud kultuurikandjad – rahvusvahelise, üle-eestilise ja kohaliku tähtsusega. Nende tegevuse mõjust Põlva vaimsele arengule.
Põlva kihelkonna priinimesid ja nende kandjaid.
Jakob Hurda pärandi hoidmine kodukihelkonnas ja Jakob Hurda nimeline Põlva Rahvahariduse Selts tema tegevuse jätkamisel.
Johann Georg Schwarz ja tema kooliraamatud. Kuidas oleks täna nende järgi õppida?
Johannes Käis ja kaasaeg. Tema tallatud rajad pedagoogikas. Kas tema õpetused töökoolist aitaksid tänast koolilõpetajat eluks valmisolekul?
Koolimees Albert Ivask ja tema pildid.
Mitmekülgne kirja- ja kunstimees Jaan Vahtra.
Põlva kooli täiendusklassist ja käsitöö õppimisest vanasti.
Nimed Vabadussõja Põlva ausambalt.
Mis on säilinud Põlva haridusjuhi Paul Lehestiku ideedest ja ettevõtmistest Põlvas?
Põlva muusika- ja koorijuhte läbi aegade ( Regina Sokk, Maret Kolsar, Asta Jääger, Saidi Tammeorg, Ester Liblik jt.)
Põlva tantsuõpetajad ja nende peolavastused ( Tiiu Kiudorv, Maire Pedras, Andre Laine jt.)
Omaaegse Põlva Rahvahariduse Seltsi näiteringi häid tavasid viib edasi Põlva Linna Harrastusteater.
Nendest Põlva kultuurikandjatest pole veel kirjutatud( Ilmar Tagel, Maire Pedras, Helje Põvvat, Külli Ots, Urve Järg jt.)
Põlva kohta kirjutatud raamatud.
Küsimused koostas Milvi Hirvlaane
või: https://www.facebook.com/hurdaselts/posts/2261456777451239
29. mail sõitis Põlvast Otepääle ligi 60 noort pärimuskultuurihuvilist õpilast Põlva Koolist ja Johannese Koolist Rosmalt. Kaasas oli ka täiskasvanutest kultuurihuvilisi.
28. novembril peeti seltsi juhi Sirje Villa peakorraldusel Põlva Keskraamatukogu saalis ajalookonverentsi.
Koduloopäevi on seltsis korraldatud taasloomisest (1995) saadik. Neid on pühendatud Jakob Hurdale, Gustav Adolph Oldekopile, Jaan Vahtrale ja teistele Põlva-kandiga seotud suurkujudele, samuti suursündmustele (nt 1855. aastal toimunud esimese eestlaste laulupeo meenutamine).