Südames elab emakeel

A. H. Tammsaare majamuuseumis toimus traditsiooniline interaktiivne muuseumitund „Emakeel heliseb südames“, kuhu kogunesid Šotsi paljulapselised pered.

Emakeel on midagi palju enamat kui lihtsalt suhtlusvahend – see on rahva kultuuri, mälu ja identiteedi vundament. Kaotada keel tähendab kaotada oma juured.

Kuna 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva ning 21. märtsil eesti kultuuri päeva (Georg Otsa sünniaastapäeva), uurisid osalejad lähemalt, milline on eesti keel ja milliseid traditsioone eesti peredes tänaseni au sees hoitakse.

Eesti keelt räägib maailmas ligikaudu 1,1 miljonit inimest. See on üks maailma väiksemaid kultuurkeeli, millel on olemas rikkalik sõnavara kõigi oluliste elualade jaoks. Soome-ugri keelkonda kuuluv eesti keel on soome keele lähedane sugulane, milles on 14 käänet, 32 tähte ning sarnaselt vene keelele üsna vaba sõnajärjekord.

Pika ühise ajaloo vältel on eesti keel laenanud sõnu nii saksa, rootsi kui ka vene keelest. Huvitava näitena vene laenudest toodi välja sõnad raamat (tuleb sõnast грамота) ja varblane (воробей).

Üheskoos õpiti hääldama ka kõige olulisemaid sõnu: ema, isa ja tere. Osalejad kuulasid eestikeelset esitust laulust „Olgu jääv meile päike“ ning tõdesid, et muuseum on oluline kultuuritraditsioonide hoidja ja teadmiste allikas Sotši paljurahvuselises linnas.

Diana Gubareva
Eesti Aiake