Tallina võrukõisil oll põnnõv suurkogo
Et rehekuu edimäne pühäpäiv (timahava 5.10) om TVS-i (Tallina Võru Selts) suurkogo päiv, tuud tiidvä põlidsõ seldsi liikmõ jo unõpäält. Juhatusõ puult oll külh ka väiku tiidüs meili pääle saadõt, et miä tetäs ja kiä küllä tulõ, a ummõhta oll üllätüsküläliisi kõrraldajatõlõgi.
Vana hüä kombõ perrä alostimi iks uma katõ ütislauluga, minkalõ sjookõrd sai tävvendüses ka õnnõsoovi laul üles võetus. Sai jo selts keväja 35-aastadsõs ja tuuperäst sis õnnõ ja tervüst soovitus meile hindäle seldsi hällüpäävä puhul.
Pääle tuud oll juhatusõ esimehe lühku ülekaehus seldsirahva suvitsist tegemiisist (15.06-Talllina vanaliina tuur Plumanni Kaja-Riinaga, 20.07-Kõivupuu Marju jutu kullõminõ rahvakallendri tähtpäivist ja võru keele iistkõnõlõja tiitli üleandmine.)
Sis lasti rahva sekkä parhilladsõ iistkõnõlõja (Müürsepä Külli) käen olõva uhkõ rekvisiidi, Võrumaa käsitüükundsi ilosa tunnusmärgi- puidust kõnõtoro, (kon pääl kihlkundõ nime ja vüümustri), võru keele valitsussau ja ammõdikett (Kama Põvvati puult tettü). Kandja andsõ arru, mis võru keele kestmise hääs tettü;
Kõnõldu umma kiilt nii Abhaasian ku Gröönimaal, Vilsandilgi Tätte Jaanilõ uman keelen laultu, üte laulu sõna` võru kiilde kääntü. Lõpus tettü teos ammunõ mõtõ timahavadsõl raamadu- ja seldsi 35. hällüpäävä aastakal saia raamadukaasi vaihõlõ ja DVD plaadi pääle aoluulinõ etendüs „Kolm hinnapakmist sõnan ja pildin“. Etendüs, kon tiätritsõõr Tungõl ja ansambli Liiso edimäst kõrda ütitselt laval üles astsõva.
Tuupääle pallsimi publiku ette ja mi laval üles astu profil näütlejäl Veesaarõ Annõl, et tä kõnõlnu umast köüdüssest-juurist Lõuna-Eestiga ja kost om peri tä hää võru kiil. Tä ütel hinnäst seto keelen kõnõlõvat, ummõhta tundu meile, et kõik sõna omma võru keelen. Saimi pallo põnõvat teedä tä elost, opmisõst, „Õnnõ 13“ televussõri seriaali telgitagutsist.
Vahepalas lasksõmi Traksi Lia ja Kolditsi Maie katõkeiste üte klavõri manu neläl käel klahvõ sõrmitsõma.
Väega kipõstõ ja ilosahe tull klassikaline lugu mi klavõrikunstnikõ nopõnäppõ alt vällä.
Järgmidsenä saiva sõnna kats EKSÜ (Eesti Kultuuriseltside Ühendus) juhatusõ liigõt- Miksi Liina(tekevjuht) ja Liimetsa Ants. Edimäne näist peris Tartust, EKSÜ pääkontorist kohalõ sõitnu.
Kuulsõmi pallo hüvvi tenosõnnu TVS-i aadressil, saimi kingitüse ja tenokirä.
Tennäsimi vasta uma vahtsõ raamadu „Kolm hinnapakmist sõnan ja pildin“ välläandmisõ tugõmisõ iist ja nuusama` raamadukomplekti`(üten DVD-ga) kingis nä hindälegi sai.
Ja sis tulli õdagu üllätüskülälidse- kats imearmast rahvarõivin latsõkõist Kolditsi Ellen ja Ants uma vanaimä Maiega klaveri manu. Ellen laulsõ „Keträ, Liisot“, mis mi liisokõisilõ kõvva konkurentsi paksõ, sis laulupeo laulu„Siin ta on see minu kodu“ ja ku tull „Karjalapse“ lugulaul, naksiva üten uma 5-aastadsõ väikuvele Andsuga ka tandsma, mispääle publik saalin üten plaksut. Süä läts lämmäs ja käe` tulitsõs.
Mõtli Lepajõe Marju ütlemise pääle, et eesti rahvas jagunõs katõs: üte omma laulja, tõõsõ rahvatandsja!
Naidõ latsi kotsilõ või üldä, et nä jagunõsõ mõlõmbalõ poolõ.
Suurkogo lõpun tull viil üts üllätüs – Tootseni Toivo oll Rõugõst kohalõ sõitnu ja näüdäs umma vahtsõt raamadut „Eestile elatud aastad“. Kõik katõssa raamadut lätsi ilma rahalda nigu lämmä saia leti päält.
Sääne kirriv ja põnnõv suurkogo oll sjookõrd!
Müürsepä Külli
