EKSÜ mai kuukiri nr 114
Selle aasta kultuuriseltside suvekool toimub 3- 5 juulini Sõrve Säärel, Torgu Kuningriigis.
Registreerimine kultuuriseltside suvekooli 2026 “Elagu Torgu Kuningriik” on avatud
Tampere Eesti Klubi on loodud 22. aprillil 1996 ja on kõik need aastad jätkuvalt hoidnud, edendanud eesti keelt, kultuuri, sidet Eestiga ning eestlaste kogukonda Tampere piirkonnas. Seda oleme teinud läbi Eesti riigi tähtpäevade tähistamise, rahvakultuuri ürituste ja tehes koostööd teiste ühendustega.
Soovime ka EKSÜ poolt Tampere Klubile pikka iga ja teotahet!
Särav eesti «KAERAJAAN» Eesti Aiakeses
29. aprillil 2026 esines Eesti Aiakese külaklubi laval Sotši koreograafilise ansambli «Krasnopoljanotška» tantsurühm. Nad esitasid värvika ja omanäolise eesti tantsu «Kaerajaan». Suurel laval tantsis seda 17 last – kaks poissi ja 15 tüdrukut.
Rahvast täis saal (inimesed seisid isegi vahekäikudes) tervitas üheskoos aplausiga noori tantsijaid, kes kandsid eredates toonides eesti rahvarõivaid, mille olid õmmelnud nende vanemad. Põhja-Kaukaasia mägikülas, mis asub ligi 700 meetri kõrgusel merepinnast, kõlasid uhkelt ja selgelt vana eesti rahvalaulu sõnad:
“Oi, Kaera Jaan, oi, Kaera Jaan, karga välja kaema! Kas on kesvad keerulised, kaerad katse kandilised?”
Maitse Peipsimaad- sahvrist ja kevadest lauale!
Peipsimaa sahvrites ja keldrites on talve jooksul talletatud parimad palad, mida nüüd on aeg jagada. Kevade saabudes olid külalised oodatud osa saama ehedatest kodustest maitsetest ning kohtuma kohalike tegijatega.
25. aprillil toimus Peipsi Toidu Tänaval Avatud Sahvrite Päev, kus sai nii kaasa osta kui ka kohapeal nautida Peipsimaa toiduelamusi.
Sahvrites ootasid külastajaid rikkalikud ja ehedad maitsed – alates külmsuitsuhaugist ja kohasüldist kuni hapendatud kasemahla ning kohaliku särtsaka tšillini. Valikus olid ka omavalmistatud juustud, marineeritud seened ning põnevad eelmise hooaja hoidised aiast ja põllult. Kevadist värskust lisasid kasvuhoonest ja esimestest võrsetest pärit saadused. Koju sai kaasa osta mitmeid köögiviljataimi ja marjaistikuid ning küsida otse kasvatajatelt vajalikke nõuandeid.
Trollid Helsingis
Trondheimi Trollidel oli väga meeleolukas kevadine tantsupäev Helsingis.
Lubatud vihmapilved sai ära aetud tantsuga ning taaskohtumine vanade ja uute sõpradega oli meelikosutav!
Elagu Eesti rahvatants ja ühisüritused!
Piret Aus ja karmoskakamraadid tõid meie tantsu muusikarütmid ja panid meid ühisrütmis hingama kuni hiliste öötundideni. Te olete lihtsalt imelised!
Sõnavalgus Sillamäel
24. aprillil toimus Sillamäe Eesti Põhikoolis kaunis ja hingeminev etluskonkurss „Sõnavalgus“, kus astusid üles Toila, Sillamäe Vanalinna ja Eesti Põhikooli õpilased. Rõõm oli näha, et osalejaid oli palju ning igaüks neist tõi lavale midagi isikupärast – julgust, siirust ja sügavat tunnetust. Kõlasid nii pikad luuletused kui ka mõtlemapanevad proosapalad, mis puudutasid kuulajaid ja jäid meelde.
Žüriisse kuulsid ka Sillamäe Eesti seltsi liikmed, kelle töö ei olnud sugugi kerge – iga esineja vääris tunnustust. Kuulasime, analüüsisime ja hindasime suure tähelepanuga, püüdes märgata nii esituse nüansse kui ka sõnumi kandvust. Meeleolu rikastasid noored rahvatantsijad, kelle energilised etteasted lisasid päevale värvi ja rõõmu.
Kunksmoor Krasnojarskis
Viimasel laupäeval muutus Krasnojarski krairaamatukogu “Raamatukoguöö” raames ehtsaks Eesti muinasjutumaailmaks! Tutvustasime külalistele Aino Perviku armastatud lugu “Kunksmoor”. 📖
Sellel konkreetsel raamatul on eriline saatus: eelmisel suvel Tallinnas antikvariaadist leitud eksemplar peidab endas tõlkija Tatjana Teppe pühendust Aino Pervikule endale. Tõenäoliselt on tegu autori eksemplariga, mis on teinud põneva rännaku loojatelt käest kätte.
Inspireerituna Edgar Valteri illustratsioonidest proovisid osalejad märja akvarellipaberi tehnikat kasutades tinti ja tušši. Kuna Kunksmoor on suur loodusetundja, siis loobusime tavalistest pintslitest ning joonistasime hoopis seedri-, kadaka- ja muude looduslike okstega. 🌿🖌️
Sipsik äratati uuele elule
21. aprillil viidi Peterburi Jaani kirikus läbi taaskord nukkude valmistamise töötuba.
Eesti Kultuuriseltsi esimees Tatjana Sigacheva luges osalejatele loo E. Raua tuntud lasteraamatust, misjärel juhendas nukkude valmistamist.
„Teeme suuri plaane, kui kokku saame…“
Laagna Vanatares kogunes pühapäeval, 19. aprillil rohkesti rahvast – ja põhjusega. Ürituse korraldajaks oli Mittetulundusühing ForPaas ning just siin toimus projekti „Teeme suuri plaane, kui kokku saame…“ esimene sündmus.
Õhtu oli tõeliselt meeleolukas ja väga lõbus – naljad olid vaimukad, täpsed ja tabasid märki. Eesti Huumorimuuseumi eestvedajad Andrus Tamm, Erich Krieger ja Jüri Paet panid publiku korduvalt südamest naerma. Meeleolu täiendasid suurepäraselt ka Erich Kriegeri mõnusad laulud.
Kevad ühendab rahvaid
18. aprillil osalesid 1. ja 2.a klassi õpilased Leningradi oblasti rahvaste kevadpühade festivali “Etnokevad” pidulikul avamisel!
See oli sõpruse ja traditsioonide tähistamine, kus lapsed said ka ise aktiivselt kaasa lüüa:
Rahvatantsu õpitoad – kaasahaaravad rütmid ja eri rahvaste tantsusammud ei jätnud kedagi paigale! Rahvatantsurühm Neevo õpetas lastele eesti rahvatantse.
-
Käsitöö ja tarbekunst – lapsed lõid oma kätega tõelisi väikeseid meistriteoseid.
-
Vepsa etendus – õpilased said osa selle põneva rahva ajaloost ja kultuurist.
TVS-i folklooriansambli Liiso alust uma juubelituuri kontsertega
Timahava mahlakuu 8. pääväl oll Liiso edimäne juubelituuri etteastõ Haabersti Pääväkeskusõn.
Saal oll nii puupistü rahvast täüs, et illatsõmba tulija pidi saisma.
Tiidäolõvalt om Liiso ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrukiilset repertuaari. Tõist säänest olõ-õi Eestin, Baltikumin egä terven ilmangi.
Kolmõkümnes juubõl- tuu tähendäs, et…. neiokõsõ, noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ…mii seldsi laalutsirgukõsõ.
Gornitsa
25. aprillil 2026 külastas grupp “Neevo” Lomonossovit ja võitis auhinna 9. avatud folkloori- ja käsitööfestivalil “Gornitsa”. Hubases ja külalislahkes rahvamajas oli elavaid ja mitmekesiseid osalejaid ning festival oli suurepäraselt korraldatud. Neevo esitas laval eesti tantsu “Pärimuster”, vaatas imelist fotonäitust ja jalutas hubases linnas.
Lomonossovi rahvamajas toimunud folkloori- ja käsitööfestival “Gornitsa” tõi kokku üle 90 loomingulise rühma Peterburi ja Leningradi oblasti erinevatest piirkondadest. Erksad kokoshnikud (peakatted) ja õrnad ehted, kasetohust käsitöö ja vildist mänguasjad – laada valik oli hämmastav ja näitas rahvakäsitöö mitmekesisust. Kontserdikavas oli üle 40 etteaste. Nagu Peterburi kuberner märkis, on meie linn endiselt koht, kus kunst ja loovus ühendavad riike, rahvaid ja põlvkondi.
Rahvuslik tunnustus
Folkloorirühm “Neevo” pälvis Peterburi kultuuri- ja vabaajakeskuste harrastuskollektiivide koreograafiakonkursil „Rahvuslik tunnustus. Koreograafiakunst“ rahvatantsu kategoorias 3. astme laureaadi tiitli!
Konkurss oli väga kõrgetasemeline ning konkurents tihe – osalesid regiooni tugevaimad ansamblid. “Neevo” võiduka etteaste valmistasid ette ansambli kunstiline juht Marina Akimova ning Balti klubi “Sünergia” juht Aleksandr Part.
“Neevo” esitas konkursil Karjala rahvatantsu, mis on meile siin Eestis vägagi südamelähedane ja tuttav. Kas tundsite ära? Just seda sama tantsu – “Ülemere kaheksa” (tantsuseade autor Kristjan Torop, muusika Karjala rahvaviis) – tantsisid Eesti tantsukollektiivid ka 2025. aasta suvel toimunud suurel tantsupeol!
Tähtis päev
Šotsis, A.H. Tammsaare majamuuseumis toimus südamlik interaktiivne kohtumine, mis tõi kokku eesti kultuuri ja Kaukaasia mägede ajaloo. Üritus oli pühendatud rahvaste ühtsusele ning 19. sajandi lõpus piirkonda elama asunud eestlaste pärandile, traditsioonidele ja elukorraldusele.
Sümbolväärtuslikul kombel langes kohtumine giidide kursuse õppuritega kokku kahe olulise tähtpäevaga – luterliku ülestõusmispüha ja õigeusu palmipuudepühaga. See eriline kokkulangevus lõi kõigile osalejatele piduliku meeleolu.
Ruhnu Kultuuriruum. Ruhnu Nööp
Nimetatud kategoorias tunnustatakse nööbiga inimest, kelle tegevus on mõjutanud laiemalt Ruhnu kultuuriruumi arengut ja levikut nii meil kui mujal. Tiitli pälvis Kristel Rattus, kelle juhtimisel sai teoks ERMi suurnäitus rannarootslastest, kus ka ruhnlaste ajalool ja pärandil on vägev osa.
Värvikad peod Naltšikis
2. aprillil peeti Kabardi-Balkaari Riiklikus Kontserdimajas maha värvikas pidu. Peol osales 170 erineva kultuuriseltsi esindajat sh kohaliku eesti seltsi rahvas.
Kavas oli pidulik programm ametlike tervituste ning andekate artistide esinemistega. 4. aprillil korraldas kohalik eestlaste selts ise peo, mis sai pühendatud Georg Otsale. Lavastaja oli Marika Eesmäe. Õhtu jooksul tuli esitamisele Georgi poolt lauludud tuntud aariad. Lauale valmistati traditsioonilisi eesti toite sh kiluvõileibu.
Ülevaade Ungari Eesti Seltsi tegevustest
Ungari Eesti Seltsi tegevus sügis 2025 – talv 2026. Ungari Eesti Seltsi aseesimees doktor András Bereczki andis pooleteisetunnilise loengu käigus saalitäiele huvilistele ülevaate Eesti Vabariigi ajaloost enne Teist maailmasõda ning vaba Eesti eeskujulikust vähemusrahvuspoliitikast.
Mulgid kohtusid maridega
13.04.26 mulkide õhtu oli Halliste kihelkonna korraldada. Tänu Halliste tublile liikmele Ingele olid meil sel korral väga huvitavad külalised komi ja mari rahvusest abielupaar. Oli väga huvitav ja hariv kokkusaamine. Lubasime edaspidi veel kohtuda. Nende sooviks oli, et mulkide rahvatantsurühm Kukeräädsikud neile külla tuleks. Plaanisime ka koos küpsetada kartuli šangasid.
LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA!
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma. Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja https://www.facebook.com/eestikultuu
