Press "Enter" to skip to content

2020 aprilli kuukiri nr 47

Märtsikuu on olnud seltsitegevuse ja Eesti kultuurielu suhtes väga eripalgeline. Algas urbekuu tavapärases tempos, kuid kuu keskel kehtestus Eestis eriolukord ja mitmed olulised plaanid ning sündmused jäid ellu viimata või on edasi lükatud teadmata ajaks. Sama on toimunud praeguseks ka välisriikides planeeritud sündmustega.

Kogu kuukiri on allalaetav siit: 2020 aprilli kuukiri nr 47

Kultuurilised tegevused digiavarustes

Juhtumisi on 2020 digikultuuri aasta, mistõttu on põhjust õppida palju uut digivaldkonnas, et leida virtuaalseid võimalusi kultuuri ja seltsitegevuse jätkamiseks. Toome omalt poolt ära lingid, kus on võimalik kultuuri ja üritusi näha läbi veebi kodust väljumata.

 

Koroonaviirus COVID-19 viis õppimise internetti ja lukustas inimesed koju

Valitsus kehtestas Eestis eriolukorra 16. märtsil 2020 seoses koroonaviiruse ohtlikult kiire levimisega. Elu jäi ootele ja õppimine kolis veebi.

Vaatleme pisut lähemalt: koroona (ld corona pärg, kroon) on meie keelekasutuses kinnistunud ja omab kaht tähendust: 1) elektroonikas koroonalahendus ehk sõltumatu gaaslahendus (elektrivool gaasis), sealt ka koroonakadu ehk koroonalahenduse põhjustatud energiakadu; 2) piljarditaoline (puitketastega mängitav) lauamäng. Nüüd on lisandunud ka 3) koroonaviirus.


EKSÜ enda tegemistest

Eesti Kultuuriseltside Ühendus kogunes Pärnus  4. märtsil toimus EKSÜ tegevjuhi, juhatuse ning Pärnu- ning Viljandimaal tegutsevate liikmesseltside kohtumine. Kohtumisest võttis osa ka Eesti Saarte Kogu esindus, kes on EKSÜ koostööpartner.

Kahjuks jäi 14.märtsile planeeritud emakeelepäev ning ka EKSÜ üldkogu ära. Toimumise aeg praegu teadmata.


Märtsikuusse jääb üks meid liikmeid tutvustav audiosaade:

Meie Misjon käis Ülem-Suetukis

Pereraadios Meie Misjoni saates tuleb juttu Ülem-Suetuki külast Siberis. Kohal käisid Laine Peterson ja Leevi Reinaru. Järelkuulatav Pereraadio arhiivist.

 


Meie liikmed toimetamised

Neevo triibuseelikud äratasid tähelepanu

1.märtsil korraldas Peterburi linn vastlapeo. Esinejate seas astus üles ka folklooriansambel Neevo. Lauad olid kaetud samovaride ning pannkoogi virnadega. Peoplatsil olid stendid rahvakunstinäitustega. Folkloorikavu esitasid Peterburis elavate erinevate rahvusseltside trupid: ukrainlased, osseedid, tšuvassid, udmurdid, eestlased jt.

 

Eesti trollid Trondheimis tutvustasid eesti rahvatantsu

3. märtsil toimus Trondheimis eesti kultuuri tutvustav pärastlõuna. Eesti rahvatantsurühm Trondheimi Trollid said esineda pensionäridele ajaloolises hoones otse Trondheimi turuplatsi kôrval. Trollidel oli võimalus näidata eesti rahvatantsu, tutvustada eesti kultuuri ning jutustada eesti lugusid. Nii ürituse korraldajad, pealtvaatajad kui ka Trollid ise jäid eestlaste etteastega väga rahule.

 

Mikkelis meisterdati kevadet

11. märtsil korraldati Soomes Mikkeli Eesti Keskuses esimene Peretuba. Teemaks oli märtsikuu ja kevade algus, mis tulijaid üllatas linnulauluga.

Peretoas kordasime üle märtsikuu rahvakalendri tähtpäevad, vestlesime kevadest ning lugesime Leelo Tungla ja Viivi Luige kevadluulet.

 

Aupauk Georg Otsa auks

16. märtsil osales Peterburi Eesti Kultuuriseltsi rahvas keskpäevasel saluudil, mida lasid  Peeter-Pauli kindluse kahurid. Sellega anti au Georg Otsale ning tähistatakse kunstniku 100. sünniaastapäeva. Terve see nädal Peterburis oli pühendatud suure kunstniku mälestuseks. Linnas toimusid mitmed kontserdid ning mälestusüritused.

 

ERR külastas Krimmi eestlasi

14. märtsist kuni 18. märtsini külastas Krimmi poolsaart ERR ajakirjanik Anton Aleksejev. Eesti saadikule tutvustati põhjalikult Krimmis elavate elavate eestlaste elu ning ajakirjanik sai külastada eestlaste ajalooga seotud paiku poolsaarel. Simferopolis toimus ülesvõte Krimmi etnograafiamuuseumis olevas eesti ekspositsioonis.

Märtsikuu algas lootusrikkalt

Nagu veebruarikuugi, algas märtsikuu lootusrikkalt paljude sündmuste ja kokkusaamiste ootel. Kuid Tšehhi-toitkäesoleva aasta kevadkuu teine pool tõi  kaasa hoopis erakordse koroonaviiruse kiire leviku kogu maailmas. Nädal enne planeeritud märtsikuist Tšehhi Eesti Klubi Eesti Toa korraldamist olime sunnitud sellest loobuma.

 


Mitmed seltsid tähistasid kirjaniku E. Vilde 155. sünniaastapäeva

Eduard Vilde 155

11. märtsil 2020 tähistasid Narva-Jõesuu Eestlaste Selts Kalju ja Narva-Jõesuu Linnaraamatukogu koos emakeelepäeva ja Eduard Vilde 155. sünniaastapäeva. Alustuseks pandi lilled ja süüdati küünlad Vilde mälestuskivi juures. Järgnes koosviibimine ja ettekanded raamatukogus, kus oli väljapanek kirjaniku teostest ja kaetud kohvilaud.

 

Vanemuislane Eduard Vilde 155.

Eduard Vilde võitis lugejaskonna tunnustuse juba oma varasemate põnevusjuttude ja humoreskidega, mis 19. sajandi 80ndate aastate keskpaigast peale ilmusid kas ajakirjanduse veergudel või raamatuina.

Eduard Vilde lapsepõlv ja kooliaastad on seotud Simuna kihelkonnaga, Muuga mõisaga. 2019. aasta  kevadsuvel laulis meesansambel WanSel Muuga mõisas.

 


Märtsikuu on traditsiooniliselt emakeelepäeva kuu.

Emakeelepäev ERMis. Veebisündmus

13. märtsil kell 16.00 rääkis Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna 2020. aasta laureaat Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang ERMi J. Hurda saalis teemal „Eesti keele mured ja rõõmud“.

Kuna muuseum ei olnud enam külastajatele avatud, sai ettekannet  otse-lülituses vaadata ERMi YouTube`i kanalilt: http://bit.ly/emakeelep2ev

Emakeelepäev Punasel Lagedal

15. märtsil tähistati Punasel Lagedal Šotsis Tammsaare muuseumis eesti keele päeva. Muuseumi direktriss Diana Gubareva rääkis u kümnekonnale kohalikule lapsele eesti inimestest, keelest, usust, eepostest. Direktriss pani lauale eesti muinasjuttude näidised, vanasõnade vihikud. Eesti keele päevast osa võtjad said hea üle vaate meie arhitektuurist, rahvuslikest sümbolitest, pühadest.

 


Täna ajaloos

Kuna elukorraldus on muutunud väga lokaalseks ning palju tööd tuleb viia koduseinte vahele, teeb EKSÜ seltsidele ülekutse võtta ette oma seltsitegevuse arhiivide korrastamine. Ka EKSÜ ise on oma arhiive läbi vaatamas ja jagame siinkohal varasemate aastate märtsikuudest mitmeid sündmusi, mida tasuks tänagi meenutada. Ootame ka teie meenutusi!

Läti Eesti Seltsi, kes 2 aastat tagasi märtsis tähistas oma 110 tegevusaastat! Võimalus vaadata seltsi galeriid

ning saada ajalooline ülevaadet Riia eesti seltsimajast.

Kas see ongi niiväga üldteada, et eestlaste ehitatud seltsimajast sündis Läti televisoon ja kontserdisaali kvaliteeti on hinnanud kõrgeks ka Riia ooperiteater ?

 

2017. a. märtsis tähistas EKSÜ oma 20. tegutsemisaastat.

Tolleaegaseid fotosid vaadates on näha, kui palju on meie read muutunud  . Milliste küsimustega toona tegeleti jne jne

EKSÜ on oma tegevusega 20 aasta jooksul tegelenud sobivate töövormide loomisega ning seisnud ühiskonnas vaimsuse ja rahvusliku kasvatuse eest.


Erinevaid teateid

SA Archimedes teatab

Sihtasutus Archimedes koostöös Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutavad välja 2020. aasta Rahvuskaaslaste stipendiumiprogrammi taotlusvooru. Taotluste esitamise tähtaeg on 1.mai.

Vabamu kutsub looma virtuaalnäitust

Vabamu kutsub ühiselt looma virtuaalnäitust “Ajalugu asjades”. Seoses märtsiküüditamise meenutamisegakutsub okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu kõiki inimesi mõtlema oma perekonnaloo peale ja jagama küüditamise või Siberiga seotud esemete lugusid, et mäletada olnut ja luua koos virtuaalnäitus “Ajalugu asjades”.

 

Soome-ugri kongress lükkub edasi

Fenno Ugria Asutus annab teada, et seoses COVID-19 viirushaigusest tingitud eriolukorraga lükkub VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress edasi. Korraldajate pressiteadet saab lugeda siit:  

 

 

Eesti keele maja annab teada:

Sul on nüüd suurepärane võimalus harjutada eesti keeles rääkimist inimesega, kelle emakeel on eesti keel või kes valdab seda vabalt!

❗️Kui soovid 1-2 korda nädalas harjutada eesti kõnekeelt vesteldes e-kanalite kaudu eestikeelse inimesega, pane ennast kirja ja viime Sind kokku vabatahtliku mentoriga!

❗️Kui Su lapsed õpivad eesti õppekeelega koolis ja sa ise ei oska neid piisavalt eesti keelega aidata, on meie mentorid valmis neile samuti eestikeelset tuge pakkuma (NB! Aineõpet me ei paku).

✍️Oma soovid, võimalused ja kontaktandmed jäta palun registreerimislehele. REGISTREERU SIIN 👉


EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma
sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee

Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega
saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja FBs

E-kuukirja ja kodulehte toimetavad EKSÜ tegevjuht Liina Miks ja EKSÜ juhatuse liige Külli Ots