Press "Enter" to skip to content

Sündmused 2014

15. märtsil toimus üldkogu koosolek, kus kinnitati 2013.a. aruanne ning 2014.a. eelarve, samuti arutati, millised ühisüritused võiks toimuda. Samal päeval toimus ka Eesti Keele Kaitse Ühingu poolt korraldatud emakeelepäev, kus osalesid ka meie liikmesseltsid nii Eestist kui ka välismaalt.

8. mail kohtus EKSÜ juhatus Türi Kultuurikeskuse esindajatega. Kuna selle aasta seltside suvepeo olime planeerinud Türile, siis eelnevalt oli vajalik kohtumine sealste kultuuritöötajatega. Kohtumise käigus arutati läbi suvepeo võimalikud esinejad, eeskava, helitehnika, toitlustamine. Türi Kultuurikeskuse direktor Ülle Vallimäe tegi Kultuurikeskuses ka lühiekskursiooni maja tutvustamiseks.

Välja oli pandud näitused: graafik Maima Neidre originaaljoonistuste näitus ja valiknäitus “Tunne Kelam – Eestis ja Euroopas”, mida ka külastasime.

Seltside suvepidu “Ikka üheskoos” on saanud juba traditsiooniks tähistamaks tegevushooaja lõpetamist. Türi linn kui vaatamisväärsus oma ilusate koduaedade, parkide, hooldatud puiesteede ja tehisjärvega ning uhke uue välimuse, sisu ja hingamise saanud kultuurikeskus oli see, mis sai seekordse suveoeo toimumise kohaks määravaks. Meeleolumuusikat teinud orkester “Türi” saatel kogunes Türi Kultuurikeskuse saali 31. mail pidulisi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast, Muugalt, Rakkest, Türilt ja isegi Tšehhist. Pidu alustati ühislauluga “Kas tunned maad…?”. Seejärel ütles avasõnad EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer.

Peterburi Jaani koguduse hooldaja-õpetaja Arho Tuhkru esines ettekandega “Eestlaste lugu”. Türi tervituse raames esines meesansambel “Avaja”, Türi Ühisgümnaasiumi segatantsurühm ja Türi Muusikakooli akordioniõpilane Triin Tiitsmaa. Järgnevalt esinesid ja tutvustasid end ühenduse liikmesseltside kollektiivid. Esitati puhkpillimuusikat, lühinäidendeid, rahvatantse, laule. Peo eeskava oli kirev ja mitmekesine.

Peol osales umbes 300 inimest erinevatest liikmes- ja sõprusseltsidest ning hulgaliselt oli kogunenud ka kohalikke. Valter Haamer tänas osavõtjaid ja esinejaid. Peo ametlik osa lõpetati ühislauluga “Kungla rahvas”, mille järel suunduti ühiselt suppi sööma, kus jätkus veel arutelu. Peolised olid rahul, õnnelikud ja tänulikud.

8. augustil kogunesid EKSÜ liikmed Moostesse, et maha pidada juba traditsiooniks saanud mõttetalgud. Mõttetalgute raames toimus ka välisseltside seminar, mille eesmärgiks oli tutvuda välisriikides tegutsevate eestlaste kultuuriseltside tegevusega, tutvustada uut Rahvuskaaslaste programmi ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava.
Kultuurilise elamuse said osalejad kohalikelt lõõtspillimängijatelt.

Seejärel tutvustas Valter Haamer välisseltside esindajaid. Oma seltsi tegemistest rääkisid Arhangelski obl. Kultuuriseltsi “Viru” esindaja Jüri Rebane, S.-Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Veronika Makhtina, Moskva Eesti Seltsi esindaja Mihkel Maran, Eesti Kultuuriseltsi Moldovas esindaja Igor Goncearov, Läti Eesti Seltsi esindaja Toomas Kalda, Krasnojarski Eesti Rahvakultuuri Autonoomia “Eesti” esindaja Vera Oinets, Soome Eestlaste Liidu esindaja Tiiu Sillavee ning Ukraina Eesti Seltsi esindaja Tiina Toomet. Paljude seltside valupunktiks on “vanadusprotsess”, s.o. liikmed vananevad ning noori juurde ei tule. Vaatamata mitmesugustele probleemidele seltsides ikka tegutsetakse.

Uut Rahvuskaaslaste programmi tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava tutvustas Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Ürituse korraldamiseks on moodustatud Valitsuskomisjon, juhtrühm, korraldustoimkond. Samuti on välja töötatud ajaraam. On välja töötatud programmid, mis haaravad kultuuri, haridust, keskkonda, ettevõtlust jne., ka väliseestlaste ettevõtmisi. EV 100 programmi jaotus:

  • Juured (ajalugu ja pärand)
  • Tüvi (suursündmused)
  • Latv (tuleviku loomine)

Avaldati arvamust, et kahjuks ei ole leidnud kajastamist seltsitegevus. See soovitati juurde lisada.
Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikustsenaariumide üle mõtiskles LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur. Heido Vitsur andis ülevaate Eesti vabariigi asendist Eurostati anmete põhjal. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et meie majanduse edu ja palgatõus sõltub haridusest, samuti võimalusest toodangut enam eksportida.

Kultuuriseltside tegevuse arengutest andis lühiülevaate EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer. 2015.a. möödub 150 aastat Vanemuise Seltsi ja Estonia Seltsi asutamisest, mis on meie kultuuriloos märgiliselt tähtis sündmus ning seda peaks ka väärikalt tähistama. Kultuur on ju meie juured ning seltsideta ei saa ühiskond eksisteerida.
Mõttetalgutel osales 35 inimest 24 -st erinevast seltsist/organisatsioonist. Osavõtjad soovisid taoliste mõttetalgute ja seminari jätkamist.

29. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis kultuuriseltside väljaannete III näitusmüük, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks nii uuemaid kui ka vanu ja väärikaid väljaandeid. Lisaks meie 11-le liikmesseltsile osales laadal ka Tartu Ingerisoomlaste Selts. Osavõtjatel oli võimalus mitte ainult tutvuda väljapandud väljaannetega ja vahetada mõtteid nende koostamise ja kirjastamise üle, vaid kuulata ka Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaari Tiina Taela ettekannet “Mälu paberil”. Oma mälu paberile jäädvustades kindlustame selle kestuse ja sõnumi edasiandmise tulevastele põlvedele.

Lisaväärtust toredale päevale andsid MTÜ TuleLoo käsitöömeistrid, kes õpetasid seoses advendi algusega tegema õnnitluskaarte. Laadakülastajaid oli ERM-i näitusemajas klassikutes päkapikkudeni.