EKSÜ septembri kuukiri nr 118
Ilus kuldne sügis on kätte jõudnud ja septembris taaskäivitus tubane seltsitegevus.
September on taas olnud väga sündmuste rohke.
EKSÜ jätkab oma selleaastast sädeinimeste sarja.
Septembris vestlesime setode värske ülembsootska Ingrit Kalaga seto keeles. Räägime kogukonnast, selle kaasamisest ning inspiratsioonist.
TULEMAS
Laulusumm-kontsert Mikkelis
LAUL, MIS ÜHENDAB – LAULUSUMM TULEB Soome
3. oktoobrist 31. oktoobrini kõlab Laulusumm Turus, Poris, Vantaas, Imatras ja Mikkelis. 
Eesti meistermuusikud Celia Roose ja Ants Johanson toovad Soome kaasa sajanditevanuse soome-ugri laulutraditsiooni ning kutsuvad publikut ise kaasa laulma.
Laulusumm tähendab laulude suminat – koos sündivat laulu. See ei ole ainult kontsert, kus publik kuulab. Kõik, kes soovivad, saavad kaasa laulda.
Celia Roose ja Ants Johansoni juhendamisel kõlavad eesti regilaulud ehk runolaulud, uuemad laulud ja instrumentaalmuusika ning Veljo Tormise looming. Laulus kohtuvad eesti ja teiste soome-ugri rahvaste ühine kultuuripärand ning tänapäev.
Sarjast seltside sädeinimesed tuleb meile saatesse Eda Veeroja. Räägime suitusaunast, Unescost ja Haanjamaast. Saade tuleb eetrisse 13. oktoobril
Tartus meenutati Karl August Hermanni
23. septembril möödus 175 aastat eesti helilooja, muusikateadlase, seltsitegelase, keeleteadlase ja kultuuritegelase Karl August Hermanni sünnist.
Tartus asetati pärg Karl August Hermanni hauaplatsile Uue-Jaani kalmistul. Sõna said Tartu linna, Tartu Volikogu, Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja Karl August Hermanni Keskuse esindajad. Pidupäev jätkus kell 20 Tartu Maarja kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoori plaadiesitluskontserdiga “Vennad, oh astugem nüüd!”
Eesti Kultuuriseltside Ühenduse esindaja Liina Salujõe meenutas Hermanni kui mitmekülgset seltsitegelast ning Vanemuise seltsi asutajat ja koorijuhti. Liina rõhutas EKSÜ liikmesseltside valmisolekut hoida ja arendada eesti kultuuri sama pühendunult, süsteemselt nagu seda tegi K. A. Hermann.
EESTI KEELEST VÄLISMAAL
Jaani kirikus on taas eesti keele tunnid
Suvel said lapsed puhata, uusi elamusi koguda ja energiat ammutada. Nüüd on nad taas valmis õppima! Meie rühm on väike ja hubane: tunnis osaleb viis kuni kuus last. Nende seas on ka lapsi, kes ei ole veel kunagi Eestis käinud. Seda armsamad on nende mõtted ja seosed Eestiga. Vaadake, millised südamlikud vastused sündisid, kui õpetaja palus lastel mõelda küsimusele: „Mis on sinu jaoks Eesti?”
Vestlusklubi nüüd ka lauluvormis
Peterburi Eesti Seltsis toimus 6. septembril vestlusklubi erakordne kohtumine. Meile tulid külla ansambli Neevo solistid ja Balti Klubi Sünergia (Peterburi Eesti Klubi) liikmed Aleksandr ja Marina. Oli põnev analüüsida lisaks proosale ka laulude poeetilist keelt: näha, milliseid sõnu autorid valivad, milliseid kujundeid loovad ja kuidas tähendus süveneb, kui mõistad iga sõna taga peituvat tervet lugu.
Seekord me ei rääkinud eesti keeles lihtsalt juttu, vaid laulsime! Kuulasime ja esitasime tuntud eesti laule, uurisime sõnu ja väljendeid ning tõlkisime tekste. Kavas olid „Sügis“, „Viljandi paadimees“, „Hommik on kaugel“, „Tüdruk“, „Mere pidu“ ja teised palad.
Virtuaalne rännak läbi Eesti
Varustatuna Peterburi Eesti Seltsi raamatukogu reisijuhtidega tegime virtuaalse rännaku läbi Eesti! Just nii möödus eesti keele vestlusklubi järjekordne kohtumine. Tuletasime meelde peamised vaatamisväärsused, arutasime, kes kus on käinud ja mida eestlased nädalavahetusel teevad.
Üritusel osalesid ka soome keelt õppivad tudengid, kellel oli põnev kuulata eesti kõnet ning rääkida kahe soome-ugri keele sarnasustest ja erinevustest.
Suhtlemiseks pole vaja täiuslikku keeleoskust – piisab soovist ja oskusest lauseid moodustada. Sõnades ja käänetes aitavad alati teised osalejad
SELTSIDE SÜGISHOOAJA ALGUS
Tallinna mulgid avasid sügishooaja
Esimesel kohtumisel oli meid ainult 21. Nimekirjas on praeguse seisuga 49 mulki.
Sügisesel kohtumisel mälestasime suvel lahkunud Helgi Pärna.
Seejärel õnnitlesime juubilare, keda oli samuti kaks Erna Maiste 95 ja Peeter Kirt 80.
Loosisime millal uuel hooajal kihelkonnad korraldavad kokkusaamise.
Üheskoos tulevikku
Kutsusime toredad inimesed üheks mõnusaks koosolemise päevaks, kus kohtusid head maitsed, head inimesed ja head lood.
Meid oli üksjagu palju ja mis peamine – igaühel oli oma nipp kaasas. Kes teadis, kuidas sibulapirukas nii valmis meisterdada, et seda sööks hea meelega ka sibulapõlgur, kes jagas tarkust, kuidas pannkoogid veelgi maitsvamaks teha. Ja saime teada ka seda, et silmud sobivad pizzale. Kui ei tea, proovi!
Laual oli sibulapirukaid, õunaroose, pannkooke, kohupiimaküpsetisi ja muud head-paremat. Toidu kõrvale oli aga rosinaks mõnus muusika – Mart on lihtsalt üks väsimatu pillimees, kelle mäng teeb olemise kohe veel mõnusamaks.
Kondivaluga kogukonnapäev
Kondivalu kandi kogukonnapäeva raames käisime 26. septembril jalutamas Juhan Kunderi radadel.
Alustasime endise elementaarkooli hoonest, mis oli Juhan Kunderi nii esimene elu- kui ka töökoht Rakveres, seejärel tegime peatuse Pikk 31 krundi ääres (Georg Kuhsi trükikojas trükiti nii Kunderi “Muinasjutud” kui loodi ka Rakvere esimene laenuraamatukogu), astusime läbi endise kaupmehe Johan Ellrami hoovist (Pikk 60), kust toimus 1880 Rakvere esimene laulupäev, peatusime Kunderi monumendi juures, käisime tema haual ning jalutuskäigu lõpetasime Kunderi kodumaja ees (Kunderi tn 7), mis on ühtlasi Kondivalu vanim hoone.
Suur tänu kõigile osalejale!
Narva Eesti Seltsi tantsurühm „Värtnad“ Jõhvis
20. septembril osales Narva Eesti Seltsi tantsurühm „Värtnad“ Jõhvi Kontserdimajas toimunud XXII vähemusrahvuste kultuurifestivalil „Rahvuskultuuride loomepada“.
Laulame elu ilusaks!
22.09.2026 toimus Pärnus Iseseisvuse väljakul Pärnu Naiskoor Leelo iga-aastane suve ärasaatmise kontsert. Saades inspiratsiooni kavas olnud laulust „Laula elu ilusaks“, kandis kontsert sel aastal pealkirja „Laulame elu ilusaks!“. Koori juhatasid dirigendid Tiia Tamm ja Hilja Vainula.
Lisaks juba varasematelgi aastatel kõlanud lemmiklauludele, nagu „Suveöö“ ja „Mu süda oled sa“, kuulusid seekordsesse repertuaari uute lauludena „Kodu“ ja „Ole minu üle uhke, Eestimaa“. Kaunite vahetekstidega sidus kava ühtseks tervikuks Piret Pedanik.
Petroskois elustus keskaeg: ajalugu ja saksa keel käsikäes
19. septembril toimus ainulaadne pereüritus, kus ka Karjala Eesti Seltsi esindajad said osa interaktiivsest ajalootunnist. Petroskoi-Tübingeni Sõprusühingu kutsel aset leidnud kohtumisel põimusid keskaegne kultuur, praktilised tegevused ja saksa keele õpe.
Kohale kogunesid väga erinevate rahvusühingute ja keelehuviliste esindajad – saksa, poola, eesti, soome, karjala ja rootsi. Päeva tipphetkeks oli Natalia Kuznetsova loeng “A. S. Puškini ja vendade Grimmide muinasjutud”, milles analüüsiti ja võrreldi kahte sarnasel süžeel põhinevat muinasjuttu.
Tallinnas meenutati Suurpõgenemist
Eesti kultuur jäi elama ka siis, kui kodumaalt tuli lahkuda.
Paguluses loodud kultuur ei ole meie kultuuriloo kõrvalharu, vaid selle lahutamatu osa.
Suur tänu ÜEKN SP1944 toimkonna esimehele Iivi Zajedovale, kelle eestvedamisel sündmus teoks sai, ning Eesti Ajaloomuuseumi Teatri- ja Muusikamuuseumile ja Tammepuu Eesti Klubile hea koostöö eest.
Eestlased väljas Moldova etnokultuurifestivalil
Septembris täitusid Moldova tänavad muusika, rahvatantsude ja traditsiooniliste toitude lõhnadega, kui riigis toimus iga-aastane etnokultuurifestival „Festivalul Etniilor”. Tänavune sündmus, mis kandis alapealkirja „Ühtsus mitmekesisuses”, tõi kokku kümned Moldovas elavad rahvusvähemused, et ühiselt tutvustada ja tähistada oma unikaalset kultuuripärandit.
Kõik oli trois
18-20 septembril viidi Pranglil läbi XI saarte pärimusnoorte päevad. Seekord kandis see prangli-murdelist pealkirja “Kõik on trois”.
Pühapäeva hommikul langetati laagrilipp ning anti see pidulikult üle Vormsi saarele, kes saab pärimuspäevade võõrustajaks 2027 aastal. Projekti toetasid Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Viimsi vald, Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Hiiumaa ja Saaremaa vallad, Eesti Kultuuriseltside Ühendus ning mitmed erasponsorid.
Raamatumäng Pokudest Krasnojarskis
15. septembril viis Krasnojarski Eesti Selts kohalikus lasteaias läbi “Pokude” õhtu.
Raamat võeti laste poolt väga hästi vastu. Neile meeldis kuulata lugusid pokudest, vaadata E. Valteri illustratsioone ja jagada ka oma lugusid. Iga laps sai võimaluse meisterdada papist ja rohust oma isiklik poku. Lapsed nautisid väga pokude rõõmsate nägude joonistamist ja neile rohuriiete meisterdamist.
Avati uus soome-ugri rahvaste keskus
12. septembril avati Ozerkas Leningradi oblastis soome-ugri rahvaste keskus. Läänemere Klubi “Sünergia” toel osales ka folkgrupp “Neevo” 12. septembril soome-ugri keskuse avamisel. Keskus asub maalilise järve kaldal. Territoorium näeb välja nagu hubane puumajadega õu, kus leidub ruumi taluköögile, väikestele üritust saalidele, eri tüüpi saunadele ja isegi seppade kojale.
Avamisel osales arvukalt linnavalitsuse ametnikke, soome-ugri temaatikaga seotud vabaühenduste juhte ja liikmeid ning teisi külalisi.
Südames elab emakeel
„Tere, tere!“ – just sellest eestikeelsest tervitusest sai alguse traditsiooniline kohtumine A. H. Tammsaare maja-muuseumis. Suure entusiasmiga meenutati eesti vanasõnu, mida on lapsepõlvest saati peredes kuuldud ja lauldi eestikeelseid rahvalaule. Üritus möödus suurepärase meeleolu ja särtsakusega! Eestisadula küla 140. aastapäeva tähistamise kõige aktiivsemad korraldajad said mälestuskingitused!
Muhu tikand Vene Etnograafiamuuseumis
29. septembril startis Peterburis asuvas Venemaa Etnograafiamuuseumis uuesti Jelena Padjuse autorikursus „Muhumaa tikand: särav moon“. Muhumaa tikand on
Eesti Muhu saare traditsioon, mis on tuntud erksate lillmotiivide ja mahulise villase lõngaga tikandi poolest. Kursusel tutvuvad osalejad muuseumiesemete ja selle traditsiooni ajalooga ning loovad oma tikitud tubakakoti. Tunnid toimuvad 29. septembril, 13. ja 27. oktoobril ning 10. novembril kell 18:00–20:30.
PARTNERITE KUUKIRJU
Eestirootslaste värske kuukiri
