Muljed KESKfESTilt 20.-23.08.2026

Neljapäevane kultuurifestival KESKfEST Torontos tõi kokku eestlasi kogu maailmast, sealhulgas Kanadast, USA-st,
Rootsist, Soomest, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Austraaliast ja Eestist, luues erakordse ühtekuuluvustunde ja uhkuse
oma juurte üle. Sündmusega tähistati Eesti ajaloo suurt tähist – uue rahvusvahelise Eesti KESKUSe (International
Estonian Centre) peatset valmimist Toronto Annexi linnaosas. See kaasaegne ja silmapaistev keskus hakkab
pakkuma uut kodu meie kultuurile, haridusele ja kogukonnategevustele ning loob ainulaadseid võimalusi Eestimaa
tutvustamiseks rahvusvahelisele publikule.

Keskuse pidulik avaüritus toimus 20. augustil, mil tähistati ka Eesti taasiseseisvumise 35. aastapäeva. Pärast
KESKUSe eestvedaja Ellen Valteri avakõnet kõnelesid teadus- ja haridusminister Kristina Kallas ning Reet Marten
Sehr. Sündmusel avati pidulikult sinimustvalge lindi läbilõikamisega Saaremaalt pärit Kaarma dolomiidist tahvel
(Estonia SQUARE, KESKUS a community project…). Päev jätkus minister Kristina Kallase ja Steve Paikini väga
huvitava ning kaasahaarava aruteluga hariduse, tehnoloogia ja Eesti julgeoleku teemadel.

Kogu festivali võimsaks finaaliks kujunes Valguspidu „Läbi päeva ja öö“ Mattamy Athletic Centre’i areenil, kus astus
üles ligi 600 lauljat ja tantsijat. Enne peo algust tehti kurbusega leinaseisak, mälestamaks äsja teispoolsusesse
lahkunud Siim Kallast, ning pühendati talle Juhan Aaviku laul „Hoia, Jumal, Eestit“. Suurejoonelise kontserdi avas
metsosopran Kristina Agur. Seejärel kanti ette laule ja tantse, sealhulgas armastatud „Tuljak“. Peo kunstilisteks
juhtideks olid Heli Jürgenson (koorid), Agne Kurrikoff-Herman (rahvatants) ja Janika Mölder (võimlejad).
Emotsionaalses finaalis esitasid kümme aastat tagasi lahkunud Peeter Kopvillemi tütred Keila ja Leiki (kitarrist Aarne
Torki saatel) isa kuulsat laulu „Läbi päeva ja öö“, mis püüab kinni eestlaseks olemise sügava igatsuse ja armastuse
oma isamaa vastu.

Kohtumised nädalalehe Eesti Elu toimetuses Kai ja Kairega ning Jõekääru ja Seedrioru laagrite külastused andsid
vahetu pildi sellest, kui pühendunult hoitakse Kanadas elus Eesti kultuuripärandit. Kanada eesti kogukond on
erakordselt elujõuline ja tegus. Nende vabatahtlik töö, hool ning siiras pühendumus eesti keele, traditsioonide ja
kultuuri säilitamisele kaugel kodumaast väärib sügavat imetlust ning tänu.

Sümboolne side kodumaaga: KESKUSe katus on ehitatud Eestimaa maismaakaardi kujuga ning Saaremaalt
toodud Kaarma dolomiit tähistab väljakul meie saari. Samamoodi moodustasid Valguspeo viimase laulu ajal
tantsijad areeni põrandal liigutava Eestimaa kaardi kujutise. Need hetked tõid lauljatele ja tantsijatele pisarad silma,
kandes edasi tõdemust: „Eestlane olla on uhke ja hea…“

Veidi veel…

KESKfEST oli väga äge,

Sellest õhkus Eesti väge.

Üle maade ja ka mere

Jäänud mälestus on ere.

Väike Ellen juhib laeva

Seda saime kõik nüüd kaeda:

Kesk Torontot Eesti plats,

Meie Kalevite kants.

Siin saab tantsida ja laulda,

Me kultuurist teada anda.

See on ikka uhke tunne,