15. Jun 2026

Rahvuskultuuri auhinnad

Rahvuskultuuri auhinnad
35. Jakob Hurda rahvuskultuuri ülevabariigilise auhinna pälvib Hando Runnel.

Hando Runnel on üks Eesti rahvuslikke suurkujusid, kelle looming ja ühiskondlik tegevus on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku. Alates 1960. aastatest kuni laulva revolutsioonini oli ta üks olulisemaid eesti luuletajaid, kelle looming aitas hoida ja tugevdada rahvuslikku identiteeti. Eesti keele püsimise ja eetiliste väärtuste kandjana tegutses ta järjekindlalt ning vankumatu veendumusega.

Taasiseseisvumise ajal laienes Runneli roll ühiskonnas veelgi. Ta osales aktiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse loomisel, kuuludes Põhiseaduslikku Assambleesse. Pärast riikliku iseseisvuse taastamist pühendus ta kirjastustegevusele, asutades 1992. aastal kirjastuse Ilmamaa.

Eriti märgilise panusena algatas ta raamatusarja „Eesti mõttelugu“, mis on aidanud taastada ja tutvustada Eesti vaimset pärandit ning täita ideelist tühimikku, mille jättis nõukogude okupatsioon. Sarjast on kujunenud üks olulisemaid Eesti kultuuriloo talletajaid.

Hando Runnel oli ka esimene vabade kunstide professor Tartu Ülikool juures aastatel 1992–1993 ning ta on Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Luuletajana on ta jätkanud aktiivset tegevust ka hilisematel aastatel, avaldades järjepidevalt uusi luulekogusid.

Oluliseks on olnud ka tema koostöö Jakob Hurda Seltsiga ning pühendumine eesti kultuuri ja rahvusliku mõtte kandmisele.


Põlvamaa Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinna saab Anar Ruubel.

Anar Ruubel töötas õpetajana kokku 43 aastat. Ta alustas 1982. aastal Põlva Keskkoolis algklasside õpetajana ning asus 1995. aastal tööle Mammaste Lasteaed-Algkooli. Pidev enesetäiendamine võimaldas tal omandada ka inglise keele ja usuõpetuse õpetaja kvalifikatsiooni.

Aastate jooksul juhtis ta Mammaste koolis õpilaste seas väga populaarset näiteringi, mille lavastused saavutasid tunnustust üle Eesti. Tema südameasjaks on olnud laste esinemisjulguse arendamine ning jutuvestmise traditsiooni hoidmine. Anari eestvedamisel toimus Mammastes ülemaakondlik jutuvestjate konkurss, mille ta hiljem taaselustas Põlva Jakobi Koolis.

Lisaks pedagoogitööle on ta olnud aktiivne harrastusnäitleja, mängides mitmeid meeldejäävaid rolle Põlva Linna Harrastusteatris. Tugeva deklamaatorina ja väärtuskasvatuse eestkõnelejana on ta aidanud sadadel noortel tutvuda Eesti usundi- ja kultuurilooga.

Pikaaegne unistus kristliku kooli loomisest sai teoks 2018. aastal, kui tema algatusel ja Jakob Hurda Seltsi toetusel loodi Põlva Jakobi Kool. Kool tegutseb pastoraadihoones ning teeb tihedat koostööd Põlva Maarja koguduse ja Jakob Hurda Seltsiga.

Kooli tegevuses on olulisel kohal kohaliku kultuuripärandi väärtustamine. Heaks näiteks on Anar Ruubeli juhendamisel valminud näitemäng „Pildikesi Johann Georg Schwartzi elust“, kus osalesid kooli õpilased.

Anar Ruubel on olnud paljude kooli ettevõtmiste idee autor ja eestvedaja. Ka pensionipõlves jätkab ta aktiivset panustamist kogukonnaellu, aidates korraldada jõuluetendusi, advendiüritusi, heategevusüritusi, Jakob Hurda mälestuspäevi ning rahvustoidufestivale.

Lisaks pedagoogikale ja kultuuritööle tegeleb ta luuleloomingu ja maalikunstiga.

Mitmekülgne, loov ja pühendunud Anar Ruubel on tõepoolest üks neist inimestest, keda võib nimetada Eesti maa soolaks.