21. Jun 2024

Ruhnu Metsarahvapäev

Ruhnu Metsarahvapäev võttis fookusesse inimese ja metsa vahelise suhtluse.

5.-17. septembril tähistati Ruhnus üle Eesti kokku tulnud loodushuvilistega Metsarahva päeva. Reedest pühapäevani kestev üritus sisaldas endas Ruhnu ajalugu tutvustavat filmiprogrammi, metsateemalisi loenguid, kirikute külastust, jalgrattamatka, suitsusauna, metsatoidu töötuba rannas ning õhtust kontserti.

Eesti kaugeimal saarel on imepärane loodus ja huvitav ajalugu, mis pakub rohkelt avastamisrõõmu nii kohalikule kui saarekülalisele. Sel aastal esmakordselt ka Ruhnus toimunud Metsarahvapäeva üritus võttis fookusesse inimese ja metsa vahelise suhtluse.

Reede õhtul saabuti katamaraan Runöga saarele, taastuti merereisist, söödi rahvamajas praelesta ning vaadati ära Ruhnu ajalugu tutvustav filmiprogramm. Laupäeva hommik algas Ruhnu puukiriku külastusega. Ruhnu puukirik, mis valmis 1644 aastal, on teadaolevalt vanim säilinud puithoone Eestis ning tähtis ruhnlaste identiteedi kujundaja läbi sajandite. Puukirik annab aimu kui suurepärased olid vanade ruhnlaste teadmised puidust kui ehitusmaterjalist.

Päev jätkus loengutega rahvamajas. Kristel Vilbaste avas metsaga suhtlemise maailma ja tutvustas oma vanaisa Gustav Vilbaste käsikirja: “Puud olid elavad olevused, neil oli vanemate vaadete alusel kõik elavate olevuste omadused. Nad moodustasid tihedamas koosluses metsa. Seepärast oli mets elav, nagu on elav inimeste hulk, loomade kari, lindude parv. Ainult puud ei saanud vahetada oma kohta, vaid püsisid ikka omal kohal.”

Seejärel tutvustas Valdek Laur rahvusvahelisi teadusprojekte, kus erinevate masinõppelahenduste abil proovitakse suhelda erinevate elusolenditega – näiteks vaalade, nahkhiirte, mesilaste või seentega. “Vaalapüügi tippaeg olid eelmise sajandi 60. aastad, mil merest püüti sadu tuhandeid merehiiglasi, et neid kasutada toorainena näiteks kosmeetikatööstuses. See kõik muutus, kui inimesed kuulsid vaalasid laulmas. Vaalalaulude salvestused langesid viljakale pinnasele ning sellele järgnenud rahvaliikumiste tulemusena keelustati vaalapüük pea kogu maailmas. Kui me hakkame mõistma, kui teadvusel on kõik teised elusolendid meie kõrval, siis on lootust, et hakkame ka ümbritsevasse keskkonda suhtuma märksa suurema lugupidamisega ning ei võta seda kui vaid inimühiskonnale vajalikku ressurssi,” lausus Laur.

Rattamatk Jürgen Aosaare ja Jüri Keskpaiga eestvedamisel viis Ruhnu eriliste puude radadele. Kuna Ruhnu kliima on võrreldes ülejäänud Eestiga küllaltki pehme, kasvab saarel mitmeid lõunapoolse levikuga võõrpuuliike, mille kasvamine mujal meie riigis on raske. Üle 40. aasta tagasi metsateadlase Ülo Eriku toodud Aasia ja Ameerika päritolu liike kohtab siin ja sealpool saart. Näha võis teiste seas hiigelnulgu, idakuuske, trompetipuud, Holma künnapuud ja mangimise puud, erinevaid küpressiliike ja teisigi haruldusi. Näiteks kasvab Limo sauna juures rannas üks palm.

Lõunaks saabuti Kuunsi randa, kus ootas Planeet Ruhnu meeskonna poolt ettevalmistatud piknik ja metsatoidu töötuba. Matkalised olid juba päeval saanud endale ülesandeks korjata metsast, niidult ning rannalt rattakorvi söödavaid taimi. Kohapeal valmis sellest hõrk salat. Samal ajal kui lõkkel podises vürtsikas oapada, õpetas Mihkel tegema Planeet Ruhnu kuulsat soolavimma võileiba. Ilm oli imeliselt soe ja päikseline. Julgematel oli võimalus teha veel suve viimane suplus. Lõuna lõpetas metsamaitseline pohlakook. Metsarattaretkel tehti siin-seal peatusi ning arutleti metsa ja metsanduse üle. Jürgen tutvustas inimestele erinevaid metsa mõõtmise tööriistu, õpiti mõõtma puude kõrgusi ning määrama vanust.

Külla tagasi saabunutele oli soojaks köetud kuulus Korsi suitsusaun. Saunarituaali viis läbi ravitseja ja šamaan Anu Altmets, kelle trummitaktis said saunalised puhtaks nii keha kui vaimu. “Minu rannarootslase veri ilmselt vajab enamat kui lihtsalt mere ääres vedeleda. Olen ka varem korduvalt Ruhnus käinud, kuid nüüd tundsin, et saarel oli uus energia sees. Hea meel oli näha, et elu saarel on saanud justkui uue hingamise!” jagas Anu.

Õhtuks pidi saabuma kontserti andma Jarek Kasar, kuid vahepeal jõudis torm merel oma tiibu sirutada ning Kihnust tulema pidanud kaater oli targem kodusadamasse jätta. Olukorda tuli päästma Runö laevameeskonna meremehine ansambel. Laul võeti üles ja ei läinud kaua enne kui ka tantsuplatsile valu anti.

Pühapäeva hommikul pakuti Planeet Ruhnu kohvikus metsamoosiseid pannkooke ja suunduti jalgsimatkale Limo luidete ja Ruhnu Karu suunas. Kui matka soosis suviselt soe ilm, siis metsarahva saarelt lahkumise ajaks oli see muutunud juba üsna karuseks.Laev väljus Ringsu sadamast sellegipoolest ning isegi harjumatult suurte lainete ja raputuste saatel toimunud kodumatk ei suutnud metsarahva tuju rikkuda. Pigem vastupidi, vastsõlmitud tutvused loksutati looduselementide poolt veelgi tugevamaks.

MTÜ Ruhnu Kultuuriruumi poolt korraldatud Metsarahvale pühendatud nädalavahetus pakkus rohkelt uusi vaatenurki metsaga suhestumisel, oli suurepärane võimalus tutvuda unikaalse Ruhnu saare ja kohalikega, ammutada teadmisi taimedest, puudest ja loomadest, saada inspireeritud tarkade inimeste ning looduse enese poolt.

Eeva Lauk

Fotod: Valdek Laur, Raian Hanni, Jürgen Aosaar ja Jüri Keskpaik