28. Мар 2024

70 aastat Eesti Austraalia ajalugu

Sel kuul sai Austraalias asuv Eesti Arhiiv ametlikult 70.

5. jaanuaril 1952 asutatud Arhiiv on teeninud Eesti kogukonda 70 aastat, olles Eesti tegevuse ja saavutuste ajaloo hoidla Austraalias. See võõrustab külalisi kõikidest Austraalia osariikidest ja välismaalt. Nii kohalike kui ka välismaiste päringute arv kasvab igal aastal, kui sõjajärgsete sisserändajate järeltulijad uurivad oma perekonna ajalugu. See võõrustab külalisi kõikidest Austraalia osariikidest ja välismaalt. Nii kohalike kui ka välismaiste päringute arv kasvab igal aastal, kui sõjajärgsete sisserändajate järeltulijad uurivad oma perekonna ajalugu.

Dr Hugo Salasoo tegi kiiduväärt tööd, kogudes esmalt materjali Austraalias toimuvate tegevuste ja hilisemate tegevuste kohta kogu maailmas. Arhiiv hoidis eesti autorite raamatuid, Eestist ja eesti keeles. Ta kogus Eesti teadlase teadlasi üle kogu maailma, uudiskirju ja ajalehti.

Alates 2000. aasta algusest on Austraalias eestlaste poolt taas rõhku pandud materjalile ning rahvusvaheline kollektsioon on saadetud erinevatesse mäluasutustesse Eestis. Arhiiv on kolimas uutesse ruumidesse Sydney Eesti Majas ja on jätkuvalt Austraalias eestlaste info keskus.

Arhiiv on vabatahtlike entusiasmi ja pühendumuse tõttu jätkanud kasvamist ja edenemist. Meil on uhke pika teenistuse traditsioon. Dr Hugo Salasoo oli esimesed 40 aastat auarhivaar. Eili Annuk on arhiivis olnud vabatahtlik 40 aastat ja jätkab täna tööd online In memoriam andmebaasi hooldamisel, mida kasutavad pidevalt oma perekonna hitooriat uurivad inimesed.

Maie Barrow on arhivaar olnud 27 aastat ja Reet Simmul arhivaari abi 26 aastat. Koos on korraldatud näitusi ja loenguid, et tutvustada Eesti ja Austraalia kogukondadele Eesti ajalugu ja kultuuri. Taimi Nurm, Valler Lipping, Ivo Kauniste on vabatahtliku arhiivipere pikaajalised liikmed.

Meiega on liitunud Kristi Barrow, et pakkuda meile kõiki kaasaegseid meediaplatvorme, mis praegusel ajal nii vajalikud on. Enamik vabatahtlikke jääb arhiivi, kuni nad ei saa enam trepist arhiiviruumidesse ronida.

Arhiivi peetakse Austraalias peamiseks etniliseks arhiiviks ja tihti kutsutakse üles nõustama teisi etnilisi kogukondi, kuidas säilitada oma ajalugu.

Oleme oma saavutuste üle uhked. Uusim saavutus oli 2021. aasta alguses, kui meie suulise ajaloo kollektsiooni kirjutati UNESCO Austraalia maailma mällu.