EKSÜ veebruari kuukiri nr 111
Sellel aastal alustasime seltside sädeinimestega jutusaadete sarja. Esimeses saates oli külas Veljo 
Tormise Kultuuriseltsi esinaine Ulvi Rand. Rääkisime Harjumaa seltsielust, kuidas seltsielu rahastada ning millised on koostöökogemused ettevõtjatega.Aasta jooksul saavad 8 erineva kogukonna ja seltsi esindajat võimaluse rääkida oma seltsist ning olla inspiratsiooniks teistele. Järgmine saade uue huvitava seltsiga juba 25. veebruaril. Jälgige reklaami!
Saadet saab kuulata siit: https://www.youtube.com/watch?v=rManv0b13Po
KOGUKONDADE ARUTELU
Kogukondade igapäevaelust poliitikateni
Mida tähendab elada saarel? Mis eristab saare inimest mandriinimesest. Eesti Saarte Kogu ning Tartu Ülikooli
teadlaste arutelu saarkogukondade tulevikuteemadel. Kas meie saartest saavad kõigest suvitussaared? Mis saab sel juhul saarte rikkalikust kultuuripärandist? Seda kannavad edasi ju püsikogukonnad, mitte suvitajad.
EKSÜ “RAIUTI RAAMATUSSE” e KULTUURISELTSID RAAMATUAASTA VAIBAL
EKSÜ on tikitud Eesti raamatuaasta vaipa!
30. jaanuarist 2025 – 14. märtsini 2026 tähistatakse Eesti raamatuaastat 500. Selle auks tikitakse piltvaipa, mille 
kogupikkus on ligi 17 meetrit. Seda on tikitud aasta jooksul üle terve Eestimaa ning iga soovija on saanud vaiba valmimisele kaasa aidata. Jaanuaris jõudis vaiba tikkimine viimaks Lääne- Virumaale ning ka Muuga raamatukogus oli harukordne võimalus jätta oma jälg ajalukku. Muuga naised tikkisid vaipa ka EKSÜ nime!
TUNNUSTUSI
Tartu Tähe kavaler
Tartu linnavolikogu nimetas Tartu Tähe kavalerid, kelle seas on ka ERMi koostöövõrgustike koordinaator Sirje Madisson! 🏆🏅
Sirje töö keskmes on inimeste ühendamine ja sildade loomine kogukondade, institutsioonide ja põlvkondade vahel.
Tema tegemised on jätnud märkimisväärse jälje nii Tartu kui ERMi arenguteel, tutvustades avalikkusele ERMi uue hoone vajalikkust, organiseerides vabatahtlike tööd ja kultuurilooliselt oluliste paikade korrastamist ning olles ERMi Sõprade Seltsi rõõmsameelne eestvedaja.
Lahkus Abhaasia kogukonna keeleõpetaja
Heas mälestuses Ilma Krenstrem (1940 – 14.01.2026). Rohkem kui kakskümmend aastat õpetas ta Sulevi ja Salme 
külade Eesti noortele eesti keelt, kandes edasi mitte ainult keeleoskust, vaid ka eesti vaimu, kultuuri ja kuuluvustunnet.
Tänu Ilma Krenstremi väsimatule tööle on paljud noored leidnud tee Eestisse, õppinud, töötanud ja andnud oma väärtusliku panuse Eesti ühiskonda. Sama oluline on ka see, et Abhaasias elab tänaseni Eesti noori, kes seovad end teadlikult eesti keele ja kultuuriga – see side on suuresti loodud ja hoitud just tema poolt.
TULEMAS
Kuusalu kihelkonna ajalookonverents
Konverentsi korraldavad Kolgaküla selts, Veljo Tormise kultuuriselts ja Kolga muuseum. Toetab Kuusalu vallavalitsus.
Osalemine on tasuta.
Huumorimuuseum. Eesti pidu
Tulemas on üks tore Eesti pidu kus on mõnusat mahedat eestimaist huumorit, eesti toitu ja eesti veini! Tule ja naudi murevabat õhtut! Huumoriprogramm „Kes naeris?“ on sündinud humoristide Andrus Tamme ja Jüri Paeti naljadest, mis ilmusid Maalehe rubriigis „Naeris“ ja satiiriajakirjas „Pilkaja“ (mis on küll kinni pandud, aga vähemalt humoriste ei pandud kinni). Neile sekundeerib musikaalse huumoriga Erich Krieger, kelle laule teavad kõik Eestimaa inimesed.
FILMIRIIULILE
Elagu Torgu Kuningriik
Piirkonna arendamiseks ning rahva ühendamiseks võib teha külaseltsi. Aga kuningriik on unikaalne. Dokfilmi reźissöör Dominic Kaljas, Tallinna ülikooli Balti filmi-, meedia- ja kunstikool 2025.
Eesti köök Karjala pinnal
Petroskois tegutseval Karjala Eesti Seltsil oli vaja esindada Eesti kööki piirkondlikul etno-konfessionaalsel festivalil. Selts otsustas tutvustada eesti kiluvõileibu. 19. jaanuaril filmisid Eesti Seltsi liikmed video “Eesti köök Karjala pinnal” 1. episoodi. Video filmiti «Lahti» hotelli baaris, kus on väga ilus rahvuslik interjöör. Selts valmistas 100 kiluvõileiba.
AASTA KOKKUVÕTTED
Sveitsi Eesti Selts 2025
Aasta algas seltsi jaoks suure muutusega: ametisse asus uus president Annika Keller. Seltsi juhatus kohtus temaga juba
jaanuaris Zürichis, et arutada ees ootavaid kokkusaamisi ning kõike muud seltsi vedamisega seotut. Annika nägemus, ideed ja hoog andsid meile kindlustunde – selts on heades kätes!
Mulgid said taas kokku
24. jaanuaril 2026 kogunesid mulkide kogukonnad Mustla rahvamajas, et pidulikult tähistada Mulkide 35. almanaki ilmumist. Almanakis on kirjas 2025 aasta erinevate mulgiga kultuuriga seotud sündmused ning isikud.
Väike tagasivaade Tallinna mulkide tegemistele
Tallinna mulgid käivad koos septembrist kuni juunini iga kuu teisel esmaspäeval klubis Raavis Raua tänaval. Alati
korraldab kokkusaamisõhtu erinev kihelkond, kes keedab kohvi ja valmistab lauad ette. Osalejad ise võtavad midagi maitsvat laua peale kaasa. Õhtu kestab alates kella viiest kaks kuni kaks ja pool tundi.Ootame külalisi meie seltsi iga kuu teisel esmaspäeval!
New Yorki Eesti Maja 2025
Head Uut Aastat! Suur tänu kõikidele liikmetele, sõpradele, kes meie New Yorgi ja samuti Long Islandi Eesti Majasid hoiavad tegusana.
Tõime tagasi külalauludeõhtu, jätkasime emakeelepäevaga, tikkisime Eesti Raamat 500 piltvaipa, toimus pastelde töötuba, tantsisime vihmas ümber jaanilõkke, esindasime New Yorki Eesti laulu- ja tantsupeol, Eurovisiooni vaatamispidu terves majas, võtsime vastu Eestist tulnud ja kohalikud Eesti juurtega NY maratonijooskjaid, võõrustasime rahvusvahelist muusikadiplomaatia vestlust koostöös kultuuriministeeriumiga, aitasime avada Ernst Jaakson Way nimelist tänavat, tegime ja katsetasime uusi verivorsti retsepte(mis said kiirelt ka välja müüdud). Suur suur tänu!
UUS ESIMEES
Peterburi Kultuuriseltsil on uus esimees
Selts valis 11.01.2026 oma uueks esindajaks Tatajana Sigacheva.
Tatjana on seltsi kauaaegne liige ja tema tegemised on EKSÜ kodulehe uudistes ikka kajastamist leidnud kui käsitöölise ning nukumeistri omad.
Soovime uuele juhile head närvi ning häid kaastöötajaid!
MEIE SELTSIDE NÄÄRIKUU TEGEMISI
Jõulusoku seiklused ja killuke võlujõudu: Kuidas folkloorirühm „Neevo“ uue aasta vastu võttis
9. jaanuaril 2026 sai kultuurikeskuse „Kirovets“ laval väärika ja kireva punkti tänavune jõuluaeg. Balti klubi „Sünergia“ 
ja folkloorirühm „Neevo“ tõid vaatajate ette hoogsa lavastuse „Uusaastaseiklused Läänemerel“, mis ühendas endas rahvatarkuse, huumori ja tõelise pidupäeva meeleolu.Tänavuse etenduse keskmes oli ei keegi muu kui traditsiooniline Jõulusokk. Lugu sai alguse lumiselt ja idülliliselt Balti taluõuelt, kus sokk oli oodatud ja armastatud külaline. Seal kostitati teda parimate paladega, talle lauldi regilaule ning löödi üheskoos tantsu. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, viis uudishimu soku linna, kus ta sattus keset üht vägagi erilist asutuse nääripidu.
Kolmekuningapäev Prantsusmaal
Seekordne kolmekuningapäev tõi Prantsusmaale kaasa lumesaju ja külma. Termomeeter näitas -9 külmakraadi ja lund oli kuni 12 sentimeetrit, mis siin on erakordne, tuues kaasa punase tasemega eriolukorra kehtestamise.
Vahtsõaasta pidu Suvistõ Ukuga
Ku pääliina võrukõsõ joulukuul umma suurkoko peivä, küsüti mitu kõrda, kas joulu-, vai vahtsõaasta pidu õks tulõ?
Juhatus pandsõ sis 10. vahtsõaastakuu päävä paika, mis oll kerik kesk küllä, kuna vana kallendri perrä oll sis viil joulu tõõnõ pühä. Peokotus õks tavaperäne, Mustamäe tii 4 Bistroo , a küläline oll sjookõrd väega esieräline.
Meil om kinäs traditsioonis saanu inne peo algust hinnäst tsõõri võtta, juhatus keskele koguda ja niimuudu sis tsõõri piten kõigilõ lämmä glögiklaasi kõlksuga hüvvä aasta jakku suuvi! Nii ka sjookõrd.
🧸 Vanaema Vera mänguasjad: soojust ja traditsioone igas pistes!
Iga lapse elus on mänguasjal eriline roll – see pole lihtsalt tarbeese, vaid terve maailm täis fantaasiat, avastusi ja
esimesi õppetunde. Kui aga mänguasi on valminud armastusega tehtud käsitööna ning kannab endas rahvuskultuuri osakest, kasvab selle väärtus mitmekordselt. Oravka küla elanik Vera Pavlovna Leiman on erakordse ande ja sooja südamega meister. Kõik, mida tema käed puudutavad, täitub erilise hoolitsuse ja soojusega. Tema loodud mänguasjad on ehedaks tõestuseks sellest, kuidas käsitööna sündinud imed võivad kanda sügavamat tähendust.
Maitsvad retseptid on kõigi lemmikuks
24.jaanuaril toimus Petroskois Uue Elu Evangeelses Kristlikus Kirikus etno-konfessionaalne 
gastronoomiline festival “Sõpruse retseptid”. Osalesid mitmed Karjala etnilised avalikud ühendused, kes esitlesid oma traditsioonilisi roogasid. Kõik festivalil osalejad rõhutasid, et toit on alati inimesi ühendanud ja kutse ühisele einele näitas inimestevahelist sõprust ja häid suhteid.
Leib, mis ühendab südameid
9. jaanuaril juhtus midagi sellist, mis tänapäeva ruttavas maailmas tundub peaaegu luksusena – rühm häid sõpru lükkas kodused toimetused kõrvale, et sukelduda ühisesse vestlusesse, kunsti ja sooja inimlikku suhtlusse. Koos
püüdsime elustada kaunist salongiõhtute traditsiooni, kus peetakse lugu heast seltskonnast ja hingestatud olemisest.
Kuidas moodustada tegusat seltsi
ERMi Sõprade Seltsil oli 14. jaanuaril külas Eesti Loodusmuuseumi partner-ja kogukonnasuhete juhti Hanna Mari Villsaar, keda huvitas, kuidas moodustada muuseumi juurde üks tegus ja toimiv sõprade selts. ERMi Sõprade Seltsi kolme aastakümne ettevõtmistest rääkisid Virve Tuubel ja Sirje Madisson, külalisele soovis edu ja jõudu ERMi direktor Laura Kipper.
Loodame tulevasele koostööle!
Leevi kandi lood Hurda mälestuspäeval
Jakob Hurda mälestuspäeval meenutati kodukandi suurmeest ning asetati mälestusküünlad. Sündmusel olid esindatud nii kohalik vallavalitsus kui ka Põlva koolilapsed.
Koosolemine jätkus Põlva raamatukogus, kus Signe Strohm tutvustas trükisooja Leevi kandi külade loo raamatut.
Sipsik Karatuzi raamatukogus
Eesti kirjanduse päeval valmistasid Suetuki küla lapsed sipsiku nukku Lina Andrejeva juhendamisel.
Kooslugemisest Prantsusmaal
Prantsuse ja Saksa noortele raamat meeldis, sest onu Ööbik tegi kõike teisiti ja see oli naljakas.
Pärast lugemist arutasime, mida tähendab bussipileti ’täksimine’, sest praegu peab Eestis bussis oma pileti hoopis elektrooniliselt valideerima. Arutasime ka raamatus esinenud linnunimesid: ööbik ja öösorr. Juttu jätkus kauemaks ja noored otsustasid peagi taas veebis kohtuda.
PARTNERITE KUUKIRJU
Eesti Saarte Kogu. Jaanuar 2026
Eesti Rootslaste kuukiri. Jaanuar 2026
LÖÖ KAASA, LIITU MEIEGA!
Rõõmsad ja vajalikud üritused, koostegemised, eesti keel, koduloo uurimine, rahvatantsu ja kohaliku toidukultuuri hoidmine Eestis ja välis-Eesti seltsides saavad Sinu tuge, kui liitud Eesti Kultuuriseltside Ühenduse liikmeskonnaga!
Aitame muuta sul oma seltsi sündmust nähtavamaks ja leida uusi sõpru nii Eestist kui üleilma. Tahad toetada Eesti kultuuri, tahad tegutseda ühiselt, siis liitu meiega, seltsis on segasem!
EKSÜ e-kuukirja saate muuta veel sisukamaks, kui saadate varakult teateid ja kajastusi oma sündmustest meie aadressile info@kultuuriseltsid.ee
Kuukirjaga saate liituda, kui saadate kirja aadressile info@kultuuriseltsid.ee EKSÜ tegemistega saab tutvuda kodulehel www.kultuuriseltsid.ee ja https://www.facebook.com/eestikultuur
