Eestlaste küla Slava Uuralites jäi filmilindile
Moskva ülikooli tudengid käisid avastamas Krasnoarmeiski rajooni eestlasi. Küla on asutatud 1928. a.
Kohtumiselt ei puudunud mulgikapsad, õunakook ja kompott.
Rohkem selle kohta:
Sergei Tambi kommentaar:
Armulik, Ülle, Leoke, Toding, Järvitz, Kasak, Krevs, Kurvits, Pung, Suzi, Tatter, Leppik, Kübersepp, Luisk, Kell, Avik, Pärli, Vägi, Kroon, Lint, Rozalko, Mazik, Kaabel, Miil, Kivi, Lehmus, Rähmi, Janderson,,, Falkku Peets, Agu, Kuur, Saar, Koor, Kahro, Ervik, Sombri, Stern, Melder, Juzaar, Vink, Valgepeya, Tilba, Liber, Rammel, Naruzberg, Tiger, Malleus, Luga, Ott, Erdman, Juur…
Nagu näete, on ülaltoodud eestikeelsed perekonnanimed inimestele, kes elasid… ei, mitte Eestis, vaid… Tšeljabinski oblastis. Piirkond Sugoyaki järve kaldal!
Täpsemalt Slava külas, mille asutasid 1928. aastal eesti immigrandid.
Ja nüüd ei saa ma jätta kiitlemata: sel nädalal sain endale kaks ainulaadset ja rikkalikult illustreeritud raamatut, mille autor on Slava kohalik ajaloolane Antonina Aleksandrovna Schmidt, kes on pärit Tšeljabinskist. Kirgliku eesti küla kroonikuna kogus ta aastate jooksul hoolikalt ja vaevarikkalt vanade inimeste mälestusi, vanu fotosid ja dokumente, ajaleheväljalõikeid ja muudki.
Ja nii ilmus 2021. aastal tema esimene raamat (148 lehekülge) ja vaid kaks aastat hiljem teine trükk (samuti 148 lehekülge). Antonina Aleksandrovna ei puhka loorberitel: ta valmistub praegu aktiivselt kolmanda raamatu avaldamiseks!
Slava ajalugu ärkab ellu nende kahe raamatu lehekülgedel: fotod näitavad Tšeljabinski eestlaste säravaid nägusid ning verstapostide kogu kirjeldab kolhooside ja sovhooside arengut. Samuti leiate palju huvitavaid fakte tänapäeva Slava kohta, kus kauaaegsed eestlased ja nende järeltulijad tulevad siiani klubisse, et osaleda küla elavas kultuurielus.
Pole üllatav, et Antonina Aleksandrovna Schmidti raamatud, mis ilmusid tõeliselt väikestes tiraažides, muutusid kohe tõeliseks harulduseks! Paljud Slava elanikud ja külastajad tellivad innukalt lisaeksemplare.
