29. märts 2024

Tšehhi-Eesti Klubi sai tänavu 25 aastaseks

Tšehhi-Eesti Klubi

Tšehhi-Eesti Klubi Prahas loodi 1991 a. veebruaris, Res Baltica õhtul. Klubi eesmärgiks on tutvustada Tšehhimaal Eesti kultuuri ja seal toimuvaid sündmuseid.

Klubi loomisele eelnes pikk teekond Läänemere Liidu (LL) pinnal, tutvumine paljude vaimustavate kirjanike ning tõlkijatega, eelkõige aga Vladimir Macura(1945-1999) ja Slabihoudovaga (1922-2014) (vt. Rito 15/2007, 167-171).

Arutasime ja tegelesime kõigega, mis seostus Eesti ja teiste Baltiriikidega. Nägin seejärel kõike hoopis teises valguses, täiuslikumalt. Macura eriline lähenemine andis Läänemere Liidule võimaluse tutvustada Eestit mitmekülgselt, kasutades enamasti kerget, omapäraselt imelist huumorit!

Kuigi olin juba Tšehhoslovakkia Eesti Ühingu filiaali esinaine (Tallinnas juhtis ühingut-Ago Vilo), oli Macura arvates vaja luua ka Eesti Klubi Prahas. Tegelikult mõlemad organisatsioonid tegutsesidki hiljem alati koos ja neid oli raske teineteisest eristada.

Tšehhi–Eesti klubi algatamine andis aga lootuse, et saame siin, Tšehhimaal lähemalt tutvustada Eesti kultuuri ja seal toimuvaid sündmusi. Seda enam, et kuni 1997. a. polnud Tšehhi Vabariigis Eesti saatkonda ja klubi püüdis aktiivselt seda tühikut täita.

Klubi liikmete arv polnud suur ja oli pealegi väga muutuv (kuna kaasa olid haaratud ka üliõpilased), kuid igaüks püüdis aidata sellega, mida kõige paremini oskas. Nii kulgeski klubi tegevus pikki aastaid kahes põhisuunas. Esimeseks oli Tšehhi-Eesti Klubi väljaannete üllitamine Eesti kohta, teiseks aga erinevate ürituste korraldamine, koordineerimine ja režii.

Kõrgelt võib hinnata Antonín Drábeki (1939-2015) kirjastamistegevust, sest need väljaanded olid pärast Sametrevolutsiooni mitu head aastat ainsaks lüngatäitjaks Eestis toimuvate sündmuste kohta.

Kõik üritused olid oodatud ja alati oli rõõmustav tutvustada Eesti kultuuri mitmekülgsust. Siinkohal eriliselt tõstaks esile näiteks Eesti-Islandi õhtut (koostöös Islandi sektsiooniga Põhjamaade Ühingust).

Ettekanded tehti kahe rahva iseloomujoontest ja nende sarnasusest, loeti luuletusi ja esineti eesti rahvatantsudega (Tallinna Pedagoogikaülikooli õppejõu A. Arraste juhtimisel, muusikute T. Raadiku ja H. Rebase saatel).

Dünaamiline õhtu provotseeris kohalolijaid mõtlema, et miks just Eesti ja Island ning missugused imelised tantsud on sel eesti rahval, hoopis teistmoodi, kui vene rahvatantsud.

Eriliselt tähtsaks pean V. Macura poolt kauaoodatud näitust Praha Rahvusraamatukogus: olid ju seal üles pandud kõik tšehhi keelde tõlgitud teosed (umbes 50 teost). Klubi liige N. Slabihoudova valmistas ette näituse režii, kirjutas selleks Eesti kirjanikke tutvustava brošüüri.

Avamisel mängis eesti rahvapillidel hr. M. Veenre ja Raadio Vaba Euroopa eesti toimetus tegi sellest ka otseülekande Eestisse. Tervet üritust toetas veel avatud näitus „Kaart Kaart (Eesti linnad)“ koostöös Eesti Rahvusraamatukogu ning Euroopa Liidu Keskusega Prahas.

Koostööd on tehtud veel paljude teiste Eestis ja mujal asuvate institutsioonidega nagu näit. Kirjanike Liit, Eesti Avatud fond, Eesti Instituut, Teatri Liit, arh. firma Kuup, EKSÜ, Tallinna Ülikool, Rahvakultuurikeskus, ÜEKN, Praha Rahvusraamatukogu, Eesti ja Tšehhi Teaduste Akadeemiad, Ungari ja Austria Kultuurikeskused Prahas, jne.

Hea oli kogeda koostööd EV saatkonnaga Prahas aastatel 1997 – 2002, mil Eestit esindasid hr. Riho Laanemäe (1963-2005) ja hr. Jaan Hein. Alati külastati meie korraldatud üritusi ja peeti seal ka avakõnesid või võeti vastu Karli Ülikoolis Balti õpingute raames õppivaid üliõpilasi („Sokrates/Erasmus“ programm).

Hea koostöö jätkub ka EV suursaadiku hr. Sten Schwedega käesoleval ajal nagu ka Läti saatkonnaga, võimaldades esitleda 2005. aasta Praha rahvusvahelisel Raamatumessil äsjailmunud raamatut „Balti riikide koostööst Läänemere piirkonnas“ (autor I. Zajedova). Niisugused sündmused ja huvi koostöö vastu aitavad ikka ja jälle tutvustada ja paremini esile tuua Eestit.

Dr. Iivi Zájedová ja Vladimir Macura (1945-1999), foto I.Zájedová erakogu

Kogu klubi tegevus pole kaugeltki olnud ainult sisetegevus oma klubi liikmetele, vaid pigem ikka väljapoole, laiemale avalikkusele suunatud, püüdega lähendada Eesti kultuuri tšehhidele.

Dr. Iivi Zájedová
Tšehhi-Eesti klubi asutajaliige