Press "Enter" to skip to content

Posts published in “Uudised”

EKSÜ võttis vastu uue liikme

8.02.2015 toimunud juhatuse koosolekul võeti EKSÜ liikmeks Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts.

Nõmme Haridus- ja Rahvamajaselts asub Tallinnas. Ühingu eesmärgiks on edendada kodanike hariduse omandamist ja kunstilist eneseväljendust, eestimaalaste mandunud au- ja häbitunde taaselustamist, mille vahendina jätkatakse Hjalmar Mäe alustatud ning okupatsioonide aastatel katkenud tegevust Nõmme Rahvaülikooliga.

Ühing on 1928.a. asutatud Nõmme Haridus- ja Rahvamajaseltsi idee jätkaja ja edasi kandja.

Õppepäeva “Kohalik kultuurilugu ja seltsid” ülevaade

18. veebruaril korraldas Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajalooarhiiviga  ERMi näitustemajas õppepäeva kodupaiga kultuuriloo uurijatele teemal. “Kohalik  kultuurilugu ja seltsid” dokumentide korrastamise, hoiustamise ja ajalooallikate tutvustamiseks.

Seltside kohast kohaliku kultuuriloo uurimisel ja säilitamisel  rääkis EKSÜ esimees Valter Haamer.  Kui varem koguti mälestusi kohaliku elu kohta, siis nüüd peaksime ise koostama tegevuste kirjeldusi ja koguma dokumente üleandmiseks mäluasutustele. Kuidas seda teha, on tarvis õpetust. (veel …)

EKSÜ üldkogu koosolek

Eesti Kultuuriseltside Ühenduse üldkogu koosolek toimus  14. märtsil 2015.a. algusega kell 14.00 aadressil Pepleri 27, Tartu.

Päevakorras:

  1. 2014.a. majandusaasta aruanne – tegevusaruanne ja raamatupidamise aruanne
  2. Revidendi arvamus
  3. Läbirääkimised ja sõnavõtud
  4. 2014.a. majandusaasta aruande kinnitamine
  5. 2015.a. tegevuskava
  6. 2015.a. eelarve kinnitamine
  7. Koosolekul kerkivad küsimused

Osavõtt väga vajalik, et kvoorum koosoleku läbiviimiseks kokku saada. Kes osaleda ei saa, teha vabas vormis volitus teisele liikmesseltsi esindajale.

Kell 12.00 samas emakeelepäeva ettekandekoosolek. Läbiviijaks Eesti Keele Kaitse Ühing.

“Kohalik kultuurilugu ja seltsid”

18. veebruaril 2015 algusega kell 13 korraldas  Eesti Kultuuriseltside Ühendus koostöös Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ajalooarhiiviga Eesti Rahva Muusumi näitustemajas J. Kuperjanovi 9 õppepäeva teemal: “Kohalik kultuurilugu ja seltsid”.

Päevakorras:

  1. Seltside kohast kohaliku kultuuriloo uurimisel ja säilitamisel – Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus.
  2. Kuidas koguda ja jäädvustada kodukoha kultuurilugu – Tiina Tael (ERM) ja Lea Teedemaa (EAA).

Õppepäeval osalesid seltside esindajad ja kultuurihuvilised Tartumaalt ja Tartu linnast.

Õppepäev oli osavõtjatele tasuta, selle korraldamist toetas Tartu Ärinõuandla.

Õppepäevale registreerimine toimus aadressil: http://googl/forms/h7wLEOLy74, lisainfo telefonil 5226248

2015. aastal korraldatakse taolised õppepäevad veel Raplas, Pärnus ja Narvas.

EKSÜ pöördumine 2015

Eesti Klubi pöördumine Riigikogu valijate poole aastal 2015

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisele järgnenud 23 aasta jooksul on meie riigi kõigis eluvaldkondades toimunud väga suured muutused. On aga kahetsusväärne, et riigi arenguhoog on raugenud.

Riigi arengut pidurdavad mh iseseisvuse taastamise algaastatel tehtud valearvestused ja valitsevate erakondade sisevõitlus võimule jäämise pärast, piirdumine koalitsioonilepetega ilma orienteerumata kaugematele eesmärkidele, mille läbi kalduti kõrvale põhiseaduses seatud eesmärkidest.  (veel …)

Sündmused 2014

15. märtsil toimus üldkogu koosolek, kus kinnitati 2013.a. aruanne ning 2014.a. eelarve, samuti arutati, millised ühisüritused võiks toimuda. Samal päeval toimus ka Eesti Keele Kaitse Ühingu poolt korraldatud emakeelepäev, kus osalesid ka meie liikmesseltsid nii Eestist kui ka välismaalt.

8. mail kohtus EKSÜ juhatus Türi Kultuurikeskuse esindajatega. Kuna selle aasta seltside suvepeo olime planeerinud Türile, siis eelnevalt oli vajalik kohtumine sealste kultuuritöötajatega. Kohtumise käigus arutati läbi suvepeo võimalikud esinejad, eeskava, helitehnika, toitlustamine. Türi Kultuurikeskuse direktor Ülle Vallimäe tegi Kultuurikeskuses ka lühiekskursiooni maja tutvustamiseks.

Välja oli pandud näitused: graafik Maima Neidre originaaljoonistuste näitus ja valiknäitus “Tunne Kelam – Eestis ja Euroopas”, mida ka külastasime.

Seltside suvepidu “Ikka üheskoos” on saanud juba traditsiooniks tähistamaks tegevushooaja lõpetamist. Türi linn kui vaatamisväärsus oma ilusate koduaedade, parkide, hooldatud puiesteede ja tehisjärvega ning uhke uue välimuse, sisu ja hingamise saanud kultuurikeskus oli see, mis sai seekordse suveoeo toimumise kohaks määravaks. Meeleolumuusikat teinud orkester “Türi” saatel kogunes Türi Kultuurikeskuse saali 31. mail pidulisi Tallinnast, Tartust, Pärnust, Narvast, Muugalt, Rakkest, Türilt ja isegi Tšehhist. Pidu alustati ühislauluga “Kas tunned maad…?”. Seejärel ütles avasõnad EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer.

Peterburi Jaani koguduse hooldaja-õpetaja Arho Tuhkru esines ettekandega “Eestlaste lugu”. Türi tervituse raames esines meesansambel “Avaja”, Türi Ühisgümnaasiumi segatantsurühm ja Türi Muusikakooli akordioniõpilane Triin Tiitsmaa. Järgnevalt esinesid ja tutvustasid end ühenduse liikmesseltside kollektiivid. Esitati puhkpillimuusikat, lühinäidendeid, rahvatantse, laule. Peo eeskava oli kirev ja mitmekesine.

Peol osales umbes 300 inimest erinevatest liikmes- ja sõprusseltsidest ning hulgaliselt oli kogunenud ka kohalikke. Valter Haamer tänas osavõtjaid ja esinejaid. Peo ametlik osa lõpetati ühislauluga “Kungla rahvas”, mille järel suunduti ühiselt suppi sööma, kus jätkus veel arutelu. Peolised olid rahul, õnnelikud ja tänulikud.

8. augustil kogunesid EKSÜ liikmed Moostesse, et maha pidada juba traditsiooniks saanud mõttetalgud. Mõttetalgute raames toimus ka välisseltside seminar, mille eesmärgiks oli tutvuda välisriikides tegutsevate eestlaste kultuuriseltside tegevusega, tutvustada uut Rahvuskaaslaste programmi ning Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava.
Kultuurilise elamuse said osalejad kohalikelt lõõtspillimängijatelt.

Seejärel tutvustas Valter Haamer välisseltside esindajaid. Oma seltsi tegemistest rääkisid Arhangelski obl. Kultuuriseltsi “Viru” esindaja Jüri Rebane, S.-Peterburi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Veronika Makhtina, Moskva Eesti Seltsi esindaja Mihkel Maran, Eesti Kultuuriseltsi Moldovas esindaja Igor Goncearov, Läti Eesti Seltsi esindaja Toomas Kalda, Krasnojarski Eesti Rahvakultuuri Autonoomia “Eesti” esindaja Vera Oinets, Soome Eestlaste Liidu esindaja Tiiu Sillavee ning Ukraina Eesti Seltsi esindaja Tiina Toomet. Paljude seltside valupunktiks on “vanadusprotsess”, s.o. liikmed vananevad ning noori juurde ei tule. Vaatamata mitmesugustele probleemidele seltsides ikka tegutsetakse.

Uut Rahvuskaaslaste programmi tutvustas Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. Rahvuskaaslaste programmiga toetatakse välismaal elavaid eestlasi, pakkudes neile tuge eesti keele oskuse säilitamisel, eesti rahvuskultuuri ja identiteedi hoidmisel ning võimalikul tagasipöördumisel Eestisse.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistamise kava tutvustas Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa. Ürituse korraldamiseks on moodustatud Valitsuskomisjon, juhtrühm, korraldustoimkond. Samuti on välja töötatud ajaraam. On välja töötatud programmid, mis haaravad kultuuri, haridust, keskkonda, ettevõtlust jne., ka väliseestlaste ettevõtmisi. EV 100 programmi jaotus:

  • Juured (ajalugu ja pärand)
  • Tüvi (suursündmused)
  • Latv (tuleviku loomine)

Avaldati arvamust, et kahjuks ei ole leidnud kajastamist seltsitegevus. See soovitati juurde lisada.
Eesti majanduse hetkeseisu ja tulevikustsenaariumide üle mõtiskles LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur. Heido Vitsur andis ülevaate Eesti vabariigi asendist Eurostati anmete põhjal. Tema ettekandest jäi kõlama mõte, et meie majanduse edu ja palgatõus sõltub haridusest, samuti võimalusest toodangut enam eksportida.

Kultuuriseltside tegevuse arengutest andis lühiülevaate EKSÜ juhatuse esimees Valter Haamer. 2015.a. möödub 150 aastat Vanemuise Seltsi ja Estonia Seltsi asutamisest, mis on meie kultuuriloos märgiliselt tähtis sündmus ning seda peaks ka väärikalt tähistama. Kultuur on ju meie juured ning seltsideta ei saa ühiskond eksisteerida.
Mõttetalgutel osales 35 inimest 24 -st erinevast seltsist/organisatsioonist. Osavõtjad soovisid taoliste mõttetalgute ja seminari jätkamist.

29. novembril toimus Eesti Rahva Muuseumis kultuuriseltside väljaannete III näitusmüük, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks nii uuemaid kui ka vanu ja väärikaid väljaandeid. Lisaks meie 11-le liikmesseltsile osales laadal ka Tartu Ingerisoomlaste Selts. Osavõtjatel oli võimalus mitte ainult tutvuda väljapandud väljaannetega ja vahetada mõtteid nende koostamise ja kirjastamise üle, vaid kuulata ka Eesti Rahva Muuseumi peaarhivaari Tiina Taela ettekannet “Mälu paberil”. Oma mälu paberile jäädvustades kindlustame selle kestuse ja sõnumi edasiandmise tulevastele põlvedele.

Lisaväärtust toredale päevale andsid MTÜ TuleLoo käsitöömeistrid, kes õpetasid seoses advendi algusega tegema õnnitluskaarte. Laadakülastajaid oli ERM-i näitusemajas klassikutes päkapikkudeni.

Sündmused 2013

Uueks liikmeks võeti vastu Von Glehni Teater ning välja arvati krimmi Eestlaste Tugiselts. Seega aasta lõpuks liikmesseltse 40.

EKSÜ üldkogu toimus 9. märtsil. Sellele eelnes samal päeval emakeele päeva tähistamine koos Eesti keele Kaitse Ühinguga. Kuulati Valve-Liivi Kingisepa ettekannet eesti vanast kirjakeelest.

Juhatus viis läbi 6 koosolekut, nendest 1 koosolek toimus Muugal ja 1 Kuressaares. Päevakorras olid: eelseisvate ürituste korraldamine vastavalt tegevuskavale, riigieelarveliste vahendite kasutamine, ettevalmistused Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks, arutelu ja seisukoha võtmine kultuuripoliitika uute põhialuste väljatöötamiseks, Rahvakogu ettepanekute arutamine, tutvumine Muuga MNS „Eha“ tegemistega kohapeal, tutvumine Laekvere Vallavalitsuse kultuurielu röömude ja muredega. Detsembri kuu juhatuse koosolekul osalesid ka Kultuuriministeeriumi esindajad Eino Pedanik ja Margit Salmar, kes rääkisid oma tööst Kultuuriministeeriumis ning andsid meile suuniseid ja ettepanekuid edaspidiseks tööks.

2013.a. oli kultuuripärandi tähtsustamine ja tutvustamine. Seltside väljaandel ilmus mitmesuguseid väljaandeid – toimetisi, almanahhe, raamatuid ja trükiseid, mille väljaandmist meie toetasime.

Jätkusid ettevalmistustööd eestlaste seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks. Tartu Ülikooli prof. Tiit Rosenberg tegeles jätkuvalt eestlaste seltsiliikumise ajaloo koostamisega.
Toimus kohtumine Saaremaa maavanemaga, et selgitada seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamise eesmärki ja tähtsust maakonna tasandil. Ürituse raames tutvusime ka Saaremaa kultuuriväärtustega.

EKSÜ seltside tegevuse tutvustamiseks toimus 8. juunil Muuga mõisas juba traditsiooniks saanud seltside suvepidu „Ikka üheskoos“, kus osalesid ka kohalikud seltsid. Peol esines kõnega prof. Rein Veidemann teemal „Eesti kultuur: missioon ja vastutus“.

2. augustil toimus Tartus välisriikides tegutsevate eestlaste kultuuriseltside seminar seltsitöö kogemuste vahetamiseks EKSÜ juhatuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Välismimnisteeriumi esindajate osavõtul. Seminaril osalesid ka Soome Eestlaste Liidu esindajad.

Üheks oluliseks ettevõtmiseks olid traditsiooniks kujunenud mõttetalgud. 3. augustil Iisaku rahvamajas oli EKSÜ liikmesseltside esindajatel koos kohalikega arutlusteemaks „Ühistegevus ja seltsid“. Eestkõnelejaks Eesti Akadeemilise Ühistegevuse Seltsi esimees dots. Jaan Leetsaar ning Vanemuise Seltsi ja Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos. Arutelu aineks oli ühistegevuse ja seltside kui sotsiaalse ühistegevuse erinevate vormide lähendamise vajadus ja võimalused. Iisaku vallavanem tutvustas valda ning tutvuti ka Iisaku asula ja kohaliku muuseumiga. Mõttetalgutest osavõtjad said palju mõtteid edasimõtlemiseks ja mõtetele parimate lahenduste leidmiseks seltsides.

Seltside väljaannete tutvustamiseks avalikkusele korraldati Tartus ERM-i näitustemajas 19. oktoobril näitus-müük.

Sündmused 2012

10. märtsil toimunud üldkogul kinnitati uus juhatus samas koosseisus. Tehti ka põhikirja muudatusi ja täiendusi.

Vahetult enne üldkogu samal päeval toimus Tartu Laulupeomuusumis emakeelepäeva ettekandekoosolek. Keeletoimetaja Egle Pullerits rääkis teemal „Mahaastumisi keelekiirteelt“.
Juhatus viis läbi 7 koosolekut, nendest üks toimus Riias Läti Eesti Seltsis. 9.-10. novembril tutvuti seltsi tööga ja osaleti seltsi 24. aastapäevale pühendatud pidulikul üritusel. Üks koosolek toimus B.G. Forseliuse Seltsis tutvumaks tema tegevusega.

Juhatuse koosolekute päevakorras oli veel eelseisvate ürituste korraldamine vastavalt tegevuskavale, riigieelarveliste vahendite kasutamine, liikmesseltside tegevuste toetamine, Kultuuriministeeriumis toimunud keskseltside arengustrateegia arutelu, ettepanekud kultuuripoliitika arengu dokumenti, Soomes töötavate ja elavate eestlaste kultuuriseidemete arendamise võimalikkusest ning ettevalmistused Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva tähistamiseks.

EKSÜ tegevus oli suunatud põhikirjaliste eesmärkide täitmisele liikmesseltside tegevuse kaudu. Populaarsust kogusid õppereisid oma kodumaa paremaks tundmaõppimiseks. Seltside töö korraldamise paremaks tundmaõppimiseks ning tutvumiseks Setomaa kultuurikorralduse ja kultuuriväärtustega toimus 15. -16. aprill kultuurilooline koolitusreis Setomaale. Osalesime Obinitsa Seltsimajas toimunud kevadpühade üritustel. Reisi raames kohtusime ka Setomaa Valdade Liidu juhtidega, kes andsid meile ülevaate Setomaa elust-olust. Samas saime meie selgitada neile seltsiliikumise alguse 150. aastapäeva tähistamise tähtsust ja vajadust.

Juba traditsiooniks saanud seltside suvepidu „Ikka üheskoos“ toimus 02. juunil Jõgeval. Lisaks meie liikmesseltsidele osalesid ja esinesid peol ka Jõgeva seltsid (Jõgevahe Pere). Peo käigus näidati ka Jõgevamaad tutvustavat lühifilmi „Mis maa see on?“

9. augustil toimus EKSÜ liikmesseltside esindajatele koos Eesti Ajalooarhiiviga seminar seltside dokumentide vormistamisest arhiivi andmiseks.

10. augustil toimusid mõttetalgud Värskas teemal „Kultuuripollitika ja seltsid“. Peakõnelejaks Riigikogu liige Mart Meri. Mõttetalgutel esines ka Soome Eestlaste Liidu esimees Rain Ots.

27. oktoobril toimus ERM-s kultuuriseltside raamatu näitus-laat, kus pakuti vaatamiseks ja müügiks uuemaid trükiseid, aga tutvustati ka vanu ja väärikaid ammu läbimüüdud väljaandeid.
Jätkus töö Eesti seltsiliikumise 150. aastapäeva ettevalmistamiseks.