Press "Enter" to skip to content

Eestis veeltoimiv väikesaarte kalapüük on kultuuripärand!

22.- 25. septembril 2019.a. said Taani – Rootsi väikesaarel Ven kokku Euroopa riikide väikesaarte ühendused. Toimus Euroopa väikesaarte ühingute ühenduse ESIN üldkogu.

Eestit esindas aastakoosolekul Eesti Saarte Kogu (ESK) delegatsioon. Juhatuse esimees Riina Kaljulaid esines ettekandega ja andis lühiülevaate kõigist ESK 20-st liikmessaarest ning tutvustas ühingu tegemisi ja plaane.

Üldkogu päevakorras oli muuhulgas töögruppide moodustamine ning üheks neist oli kultuuripärandi töörühm, mille liikmeks kutsuti ka Eesti Saarte Kogu. Otsene ajend selleks oli eelmise õhtu vabakavavestlus kalapüügi teemadel. Tuleb välja, et paljudel Euroopa väikesaartel on traditsiooniline kalapüük väikeste kaluripaatidega kadunud. Kuid Eesti väikesaartel asi toimib, kasvõi oma lõbuks ja naabrinaise rõõmuks ning vähemalt oma saare rahvas sööb oma saare merekala. Ning kui hästi läheb, jätkub ka külalistele. Tunnustus meie kalameestele – kes kutselised, kes hobi korras – , et nad kestaks!

Lembitu Tarang ütleb, et pärandkultuur see, mis seob eestlast tema juurte kaudu tema maaga. Saarte puhul peame laiendama seda mõistet maalt ka merele. Tunnustamaks Eesti väikesaarte kalapüüki nimetagem see tegevus kultuuripärandiks.

ESIN-i üldkogud toimuvad igal aastal, vaheldumisi Brüsselis ja ühel Euroopa väikesaarel, seekord Ven-il. Ven on väike Rootsi saar Øresundi väinas, Taani ja Rootsi vahel. Saarel on 371 elanikku ja pindala on 7,5 km 2. Hvenil on kolm väljaehitatud sadamat, tuhandeid suvilaid, pood ja 2 kirikut, millest üks on muuseum. Töötab ühe õpetaja ja abiõpetajaga 5-klassiline algkool. Hven-il on 80% saare pindalast üles haritud, meenutades kaasaegset Lõuna-Euroopa põllumajandusmaastikku. Kasvatatakse suhkrupeeti ja kartulit ning teravilja – rukist, nisu, otra, maisi. Saarel on oma väike eksklusiivne viskivabrik.

Saare külastajatel on keelatud oma autodega ülemere tulla, ringiliikumiseks renditakse jalgrattaid ning sõidab kohalik buss. Saareelanikud ise kasutavad ka autosid, kuid valdavalt on teedel näha vastavalt vajadustele ümberehitatud kahe- ja kolmerattalisi mopeede; kärudega on varustatud ka võrrid ja jalgrattad.

Saare elu ja kultuuriloolise mõtte pani kirja
Riina Kaljulaid
Ruhnu