Projekti “Гора самоцветов” raames tutvustati Petrozavodski koolilastele Venemaa eri rahvaste ja tema lähinaabrite kultuuri, kirjandust ja traditsioone. Selline üritus korraldati koostöös kohalike eri rahvuste seltsidega raamatukogus juba teist aastat. Ettevõtmist toetas Petrozavodski linnavalitsus.
Posts published in märts 2018
10. märtsil 2018 toimus Peterburi linna Rahvuste Majas Peterburi eestlaste folkloorirühma Neevo 20. aastapäeva tähistamine.
Eesti Maja Hollandis eestvedamisel ja kohaliku eestlaskonna toel istutati 20 tammepuud veel arengujärgus olevasse kohalikku parki PARK 21. Pargi toetajatel oli võimalus tammepuu adopteerida ja seda võimalust kasutasid mitmed pered ja Hollandis elavad eestlased, samuti Eesti aukonsul Zwolles ning Eesti Saatkond Haagis.
24.03.2018 tähistati Riias, Eesti majas (Nometnu 62) Läti Eesti Seltsi eelkäija Riia Eesti Hariduse ja Abiandmise Seltsi asutamise 110. aastapäeva.
Kuna Riia Hariduse ja Abiandmise selts tähistab 24.03.2018 oma 110. aastapäeva, avaldame siinkohal nende tegevuse meenutamiseks lühikese ülevaate eestlastest Lätis.
Tänane Läti-Eesti Selts on Riia Hariduse ja Abiandmise Seltsi õigusjärglane.
Küsime endilt tihti, kas on maailmas niisugust nurka, kus ei leidu eestlasi?
Koju naasnud pikamaareisijate juttudest selgub, et neid tõepoolest leidub peaaegu kõikjal.
Noor kirjanik ja soome-ugri keelte üliõpilane Lundis Aarand Roos koges seda isiklikult ka Türgis, kus ta viibis kogu suve kestel. Ta ei kohanud mitte ainult üksikuid juhuslikke sõja tõttu sinna sattunud või ametisse tulnud eestlasi, vaid põliseid elanikke — ta leidis Türgist terve eesti küla! Allpool kirjutab ta Türgi eestlastest Eesti Päevalehele.
Originaalviide: http://ida.aule.ee/
22.märtsil avati Peterburi Kunstnike Liidu majas näitus eesti naiste käsitööst Siberis. Väljapaneku eksponaadid moodustavad killukese suuremast tikandiprojektist “Eesti maja” Krasnojarskis.
Piduliku ürituse küla klubis avas Ülem-Suetuki oma puhkpilliorkester, mis mängis Eestist kingiks saadud pillidel.
Loe edasi siit:
Praegu lingvistilise gümnaasiumi nime kandva õppeasutuse sünnipäevaks peetakse 24. jaanuari 1919 ja suure juubelini on seega jäänud vähem kui aasta. Kuigi keskhariduse andmist alustati Petseris juba 1913. aastal, muudeti tolleaegne kõrgem algkool keskkooliks alles aastal 1918.
Vahepeal õppetöö koolis katkes ja algas uuesti 24. jaanuaril 1919.
Pärast II maailmasõda eestikeelsed koolid Petseri rajoonis kaotati ja eestlased said õpetust koolis eraldi osakonnas. Päris oma kooli said eestlased alles 1.jaanuarist 1957 ja see hakkas kandma ametlikku nime Petseri 2. Keskkool, kuid laiemalt tunti seda Petseri eesti koolina. Kuni 2004/2005. õppeaastani oli Venemaal ainus kool, kus kõiki õppeaineid õpetati eesti keeles. 2005/2006. õppeaastast alates on kool vene õppekeelega, kuid eesti keele süvaõppega. 2009. aasta märtsis sai 11- klassilise kooli nimeks Petseri Lingvistiline Gümnaasium ning käesoleval õppeaastal on siin üle 200 õpilase. Paljud kooli lõpetajad on läinud haridusteed jätkama Eestisse.
Ülevaate koostas Sirje Madisson
