22. okt. 2021

Kanepi Laulu Selts taastas ajaloolise laululipu aastast 1869

Kanepi Laulu Seltsi juhatus koos uue lipuga: Kalmer Lina, Milvi Hirvlaane, Vaike Kottisse, Marju Jalas, Heli Adamson, Meelis Vahtramäe

Foto: Kanepi Laulu Seltsi juhatus koos uue lipuga: Kalmer Lina, Milvi Hirvlaane, Vaike Kottisse, Marju Jalas, Heli Adamson, Meelis Vahtramäe

Kanepi Laulu Selts tähistas koos segakooriga 29. detsembril 2016 Seltsi ajaloolise esimese üldlaulupeo lipu uut elu.

1869. a. esimesel üldlaulupeol käinud Lauluseltsi meeskoori laululipu järgi valmistatud uus lipp sai valmis enne jõulupühi. Pühalik sündmus algas Seltsimaja saalis „Kanepi hümni“ laulmisega ühiselt dirigent Kalev Lindali juhatusel.

Avasõnad rahvale lausus Seltsi juhatuse esimees Kalmer Lina. Lipu ajaloost kõneles ajaloolane Milvi Hirvlaane. Lipu valmimisest rääkisid juhatuse liikmed Marju Jalas ja Vaike Kottisse.

Mõte Kanepi Laulu Seltsi originaallipp taastada sündis Kanepi kihelkonna 340. aastapäeval seltsimajas käsitöönäituse avamisel 8.08.2015.

LAULULIPU LUGU:

Erakordseks sündmuseks kogunes kiires-korras Lauluseltsi juhatus. Kanepilane Ülle Lill andis Lauluseltsile pidulikult üle Hüssi talu aida lammutamisel leitud ajaloolise reliikvia – pronksist lüüraga laululipu lipuvarre otsiku koos Liivimaa värvides originaal-lipunööriga.

Selle lipuga käis Kanepi meeskoor P. Abeli juhtimisel esimesel üldlaulupeol 1869 Tartus.

Leiu väärtust kinnitas Kanepi kultuuriloo uurija ja hea tundja ajaloolane Milvi Hirvlaane, Lauluseltsi auliige. Ka Kanepis leidu uudistamas käinud Tartu Kõrgema kunstikooli metalliosakonna spetsialistid eesotsas J. Roosiga kinnitasid leiu väärtust ja lubasid abi selle valmistaja kindlakstegemisel.

Koos Lauluseltsi juhatusega leiti, et kui on leitud lipuvarre originaal otsik, siis tuleb ka lipp teha. Ajalooline Kanepi Lauluseltsi lipp on 1950-ndatel aastatel üle antud Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumile Tallinnas.

Eesti Vabariigi lõpuni toimunud üldlaulupidude rongkäigus oli kuni 1939. aastani Kanepi LS koor oma ajaloolise lipuga alati kolonni eesotsas, märgistades, et selle lipuga on Kanepi koorid osa võtnud kõigist üldlaulupidudest.

Seoses ajaloolise Lauluseltsi taastamisega 2009. aastal käis lipust Tallinnas pilte tegemas seltsimaja juhataja Ülle Sillamäe, kuid tervikpilti lipust siiski ei saanud.

Juhatuse esimehel Kalmer Linal oli Tallinnas muuseumiga ka palju sekeldamist enne kui suureformaadilisest lipust korralikud pildid, mis digifotoks sobisid, tehtud said. Edasi tekitas probleeme ka digipildi puhastamine, sest lipukanga seisund oli vilets ja määrdunud, värvid kulunud, lipuäär räbaldunud.

Lipp telliti digipildi järgi Tartu Lipuvabrikust, kus käidi juhatusega mitmekesi värvide valiku osas nõu pidamas, kas on ikka õiged Liivimaa lipu värvid: punane, roheline ja valge.

Aega kulus, aga oleme rahul, et püüdsime originaallipu võimalikult originaalilähedaselt taastada. Leitud lipuvarre otsikust 3D printeriga plastmasskoopia tegemise võttis enda kanda LS aseesimees Meelis Vahtramäe.

Taastatud lipp ja lipuvarre lüüraga otsik on nüüd lõpuks teineteist leidnud. Puuduva lipunööri loodame saada meie osavate käsitöömeistrite abiga. Originaal pronksist lipuvarre otsik koos lipunööriga on kavas üle anda muuseumile pärast põhjalikumat uurimist ja legendi koostamist selle valmistamise ja kinkimise kohta.

Pikki aastaid käidi Kanepi segakooriga esinemas laulupidudel teise lipuga, millel on ka Kanepi Lauluseltsi nimi asutamise aastaga 1869 ja kanepikimp, kuid tekst teistsuguse kirjaga aplikatsioonitehnikas.

See teine lipp pärineb 1950-ndate aastate lõpupoolest. Tolleaegse kultuurijuhi H. Koduvere-Leiva andmetel kandis lipu tegemise kulud külanõukogu. Lipp oli aukohal ka pärast kergema ja moodsamal lipu valmimist segakoori nimega.

Lipu ajaloost rääkides jutustas M. Hirvlaane esimese üldlaulupeo aegsetest kitsastest oludest, kus kõik laulupeol osalevad koorid ei saanudki endale lippu lubada.

Sellele eelnenud aastal oli olnud rasketest ilmastikuoludest tingitud ikaldus, näljahäda ja vaesus. Liputa koorid paigutati teiste kooride juurde ilma oma nimeta. Kanepi meeskooril oli rohkem õnne, tänu laulupeost osa võtma innustanud Treffneri perele ja rahvasõbralikule Kooraste mõisa paruni perele.

Laulupeokomisjon ärgitas ärksamaid mõisnikke aitama oma kihelkonna koore. Sellele reageeris Kooraste mõisa parun Gustav von Ungern-Stenberg. Kooris oli palju lauljaid Koorastest, Karstest ja Jõksist. Ka oli koor teda ja ta peret tähtsamate sündmuste puhul käinud üleslaulmas ja tervitamas.

Mõisapreili Marie õppis Tartus kunstnikuks, ta maalis lipule Kanepi nime tunnusena õitsva kanepikimbu ja „Kannepi Laulo Seltsi“ nime. Tänuks süütame tema haual Ungern-Sternbergide perekonnakalmistul tähtpäevadel küünla.

Kultuuriloost on teada, et esimese Eesti üldlaulupeo korraldamiseks Liivimaal, Tartus saadi tsaarivalitsuselt luba ainult tänu korraldajate ideele pühendada see laulupidu „priiuse 50. aastapäevale“, mistõttu oli lipu ülemisse nurka maalitud aastaarv 1819 – Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise aasta ning diagonaalis teise nurka 1869 – Kanepi Lauluseltsi asutamise ja esimese üldlaulupeo aasta.

Liivimaa ühendamiseni Eestimaaga (1917) jäi siis veel 48 aastat. Kanepi Laulu Selts on üks vanemaid Liivimaa seltse. Lauluõpetamise alguse sünniajaks loevad muusikateadlased ja kultuuriloolased 1804 aastat, mil praost J. Ph. v. Roth rajas Kanepis esimese poiste kihelkonnakooli, kus oli õppekavas laulmine.

Poisse, ja ka tüdrukuid 7 aastat hiljem asutatud tütarlaste käsitöökoolis, õpetati laulma juba neljahäälselt ning mõned aastakümned hiljem koolmeister J. Egloni poolt ka „noodi perrä“ laulma.

Esialgu jääb veel vastuseta uurimine, kas meeskoori baasil alustas 1884. a. tegevust iseseisva koorina Kanepi segakoor või oli vastupidi, et segakoorist valiti välja just esimeseks üldlaulupeoks meeskoori lauljad, kuna esimesed üldlaulupeod olid vaid meeskooridele ja pasunakooridele.

Kanepi Lauluseltsi esimesel üldlaulupeol käinud ja hilisematel võistulaulmistel lehvinud lipu järgi valminud uus lipp ja lüüraga lipuvarre otsik sümboliseerivad Kanepi koorilauljate jätkuvat tahet hoida kodupaiga laululusti ajast-aega.

Kanepi laulurahvas kannab edaspidi auga seda haruldast Kanepi Laulu Seltsi lippu oma koorilipu kõrval austusega kõikidel juubeli– ja üldlaulupidudel.

KLS tänab toetajaid: Kanepi valda, M.Hirvlaanet, kõiki LS liikmeid ja sõpru.

KLS juhatuse liige, koorivanem ja kroonik Vaike Kottisse